ABC: Geniaalne leiutis #1 – Spöka

spoka (1)

Spöka öölamp. Foto: ikea.com

Spöka ehk kollilamp, nagu mina seda hellitavalt kutsun, on geniaalsuse tipp. See leedlamp näeb välja nagu pisike 10 sentimeetri pikkune kollike kusagilt Muumiorust. See pehme korpusega nunnu kiirgab mahedat värvilist valgust (värvid olenevad mudelist ja valitud režiimist) ja sobib suurepäraselt lapse öölambiks. Sisse ja välja saab seda lülitada kolli pealaele vajutades.

Loomulikult on kasutusjuhendis märge, et see sobib lastele alates kolmandast eluaastast, aga kuna seal pole ühtegi lahtist osa, juhtmekoht on kenasti peidetud ja lambike on pehme, ei näe ma mingit takistust seda kohe alates lapse sünnist kasutada. Mina olen seda teinud ja olen väga-väga rahul! Esialgu on beebi hingamine ju kohutavalt ebakorrapärane, seda pole enamasti üldse kuulda ega näha, nii et pole ime, kui esmakordsed lapsevanemad mingi aja tagant igaks juhuks hingamist kontrollivad, et näha, kas kõik on korras.

Enamasti on lamp juhtmega seinas ja seisab riiulil, kust see magamistuba valgustab piisavalt, et beebile vajadusel pilk peale heita ega sega seejuures enda und. Aga kuna sellel on sisse ehitatud aku, võib lambil ka juhtme tagant tõmmata ja selle lapse juurde voodisse panna (suurepärane lahendus reisides või kui elektrit pole).

Alguses pole lapsel sellest muidugi sooja ega külma ja lamp rahustab pigem vanemaid, kes uuel ilmakodanikul silma peal hoiavad. Kujutan juba ette, kuidas talvel pimedal ajal selle kärusse põnni kõrvale panna saan, et ennast rahustada ja magavat Oliveri imetleda. Ja kui tuleb see vanus, milles lapsed pimedust kartma hakkavad, on poisil tore seltsiline olemas.


Täiendan: Pool aastat hiljem ja lamp on veel suurem lemmik kui alguses. Pimedal ajal on sellest nii sees kui ka väljas palju kasu olnud. Sinine ja roheline mahe valgus mõjuvad väga rahustavalt ja uni tuleb poisil hea. Pealegi meeldib Oliverile sellega ka niisama mängida – kollike on pehme, nii et seda on mõnus kaisutada ja närida. Kindlasti üks parimaid katsikukinke!

Advertisements

ABC: Lapse nutt. Gaasivalud (teooria)

Väikesed lapsed ei oska end muud moodi väljendada, kui emotsioone näidates. Kui midagi on halvasti, beebi nutab. Lapse nutule tuleb reageerida hoolivalt: lase tal kaisus ennast tühjaks nutta. Nutu põhjus on enamasti nälg, märg mähe või hirm. Haiglas vajab laps turvatunnet, kuna uus keskkond on veel tema jaoks võõras. ta tahab emme kaissu ja kuulda tuttavaid südamelööke. Nutma võivad ajada ka liigne õhk söögitorus (pärast söömist tuleb last krooksutada), uni, hammaste tulek. Umbes 6% lastest olevatki rahutumad ja nutvat rohkem.

Millest nutt räägib?
Valunutt on kiljuv, kriiskav; näljanutt nõudlik; igavusenutt kostab nagu virin, hädaldamine (tekib umbes 1 kuu vanuselt, laps soovib, et temaga tegeldaks); väsimusenutt on samuti virin, sellega kaasneb rusikatega silmade hõõrumine või näo nühkimine vastu pluusi/tekki. Ajapikku õpib iga lapsevanem oma lapse nuttu ja selle põhjust eristama.

Kuidas last rahustada?
Võta beebi sülle, et ta tunneks soojust ja kuuleks su südamelööke. Mähi ta teki sisse, et tekiks tunne nagu kõhus olles. Räägi temaga vaikselt ja rahustava häälega või laula talle. Hästi mõjub kiikumine ja õõtsutamine (hälli kõigutamine, kiiktoolis õõtsumine, vankri- või autosõit). Abi on ka soojast vannist või õues värskes õhus jalutamisest.

Gaasivalud imikutel
Kuna rinnapiimas on laktoosi, on kõhugaasid normaalsed. Väikelaste kõhulihased on aga veel nõrgad ja nad ei oska gaase puuksutades väljutada. Kõhulihaste treenimiseks peab beebi palju liigutama – tee temaga harjutusi ja julgusta teda roomama. Enamasti on gaasivalud paar korda nädalas, õhtusel ajal mõne tunni vältel. Siis on lapsel kõht katsudes kõva, ta hoiab käsi rusikas, nutab ja karjub ahastavalt. 3–4 kuuga õpib laps gaase väljutama ja valud lõppevad. Ülipinges närvisüsteem tähendab rohkem gaasivalusid, nii et hoia oma laps rõõmus ja rahulik.

Koolikuteks nimetatakse valusid, mis on lapsel enamasti iga päev kindlal kellaajal. Nende põhjuseks võib olla kerge sünnitrauma, stress, liigne jahedus, ema toitumine, varjatud piima- või teraviljatalumatus, pärmiseen, ebaküps seedesüsteem, liigne õhu neelamine imetamisel.

Kuidas gaasivalusid ennetada?
Imetav ema peab üle vaatama oma menüü. Seal ei tohi olla liiga palju piimatooteid, puuvilju, mahlu ega säilitusaineid, liigselt suhkrut või teravaid vürtse sisaldavaid toite. Samuti ei tohi lapse peres olla närvilist õhkkonda. Lase lapsel enne imetamist olla 10–15 minutit kõhuli. Pärast sööki hoia teda püsti ja oota ära krooksud. Seejärel pane ta paremale küljele magama – maku sattunud õhk tõuseb nii üles ega pääse soolestikku.

Kuidas gaasivalusid leevendada?
Soojendavad mähised. Aseta lapse kõhule soojendatud rätik või soojakott (soojakott ei tohi olla otse vastu nahka – kontrolli enne, et ei oleks liiga kuum), tõmba peale soe särk ja tekk. Pärast nabaköndi äratulekut võid kõhtu määrida ka käesooja beebiõliga – pane peale salvrätt, toidukile ja soe pluus.

Igapäevane vannitamine. Ujuta last veidi aega enne seda, kui gaasivalud tavaliselt hakkavad, soojas vees. See lõdvestab lihaseid ja leevendab valu.

Igapäevane võimlemine ja silitamine. Tee lapse jalgadega ringe ja lõdvestusharjutusi – need lõdvestavad ka alakõhtu. Silita paari näpuga beebi naba ümbrust kellaosuti liikumise suunas. Kiiguta last nn tiigriasendis oma käe peal või hoia teda kõhuli oma põlvedel ja silita rahustavalt.

Jalatallamassaaž. Vajuta mõned korrad punkti beebi suure varba all. Silita tugevalt jalatalda kannast iga varba suunas. Silita pöidlaga keset labajalga väljastpoolt sissepoole.Tee terve talla ulatuses mõlemat pidi kaheksaid. Tee sellist massaaži ennetavalt 3–5x päevas. Vaata rohkem: MTÜ Ökobeebi koduleht.

Soe tee. Tee lahja kummeli- või apteegitillitee ja anna lapsele seda kuni 5 teelusikatäit.

Gaasivalurohud. Proovi erinevaid, rohu mõjumise või mittemõjumise osas saad selgust 3 päevaga.

Söetabletid. Purusta pool tabletti, sega see rinnapiimaga ja anna beebile lusikaga.

D-vitamiini vahetus. Paljudele lastele ei pruugi sobida Apoviti D-vitamiin, kuna see sisaldab pähkliõlisid.

Flatulin geel. Apteegitilli-, piparmündi-, lavendli- ja köömneõli ning kummeliekstrakti sisaldav geel, mis lõõgastab soolelihaseid. Masseeri geel beebi nahale kellaosuti liikumise suunas ja kata kõht soojalt kinni.

Hea teada
Kui soovid lapse gaasivalusid vähendada, vaata üle oma menüü.
Ära söö või söö vähe:
* banaanid (võib tekitada kõhukinnisust);
* herned, õunad, pirnid, viinamarjad (tekitavad gaase);
* leib (kääritatud tooted võivad gaase tekitada);
* piimatooted (lapse soolestik pole laktoosiga veel harjunud);
* šokolaad (kakao).
Söö ja naudi:
* juurviljad;
* kirsid;
* kurk;
* maasikad ja vaarikad;
* mustikad;
* oad ja läätsed;
* sõstrad.


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Miks laps nutab. Gaasivalud.”

ABC: Terve vastsündinu hooldus (teooria)

Mida tehakse lapsega sünnitustoas?
Hingamisteede puhastamine. Raseduse ajal on lootevesi lapse hingamisteedes, et need saaksid areneda. Pärast sündi, kui kopsud avanevad iseseisvaks hingamiseks, puhastab ämmaemand vajadusel vastsündinu suu ja neelu looteveest.

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi suletakse nabaväät steriilse instrumendiga ja lõigatakse läbi. Veidi hiljem pannakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm ning nabaväädi könt lõigatakse lühemaks, et selle hooldus oleks mugavam.

Apgari ehk sünnihinde panemine. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit Apgari skaala järgi. Jälgitakse südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele. Iga näitaja eest on võimalik saada 0–2 palli.

Nahk-nahaga kontakt ja esimene imetamine. Pärast sündi laps kuivatatakse, puhastatakse verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema kõhule. Lapsele pannakse pähe müts ning ta kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Selline kontakt on vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vastsündinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga, siis roomab ta ise ema rinna poole ja püüab haarata nibu imemiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkutõmbumist, mis vähendab emal sünnitusjärgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning sündimist. Esimene elutund on väga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde.

K-vitamiini süst. Pärast sündi on vajalik teha K-vitamiini süst lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. See tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Esialgselt hindab lapse tervise seisundit ämmaemand, kes sünnitrauma või arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas paari tunni jooksul.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200–3800 grammi ja on 46–54 cm pikk.

Käepael ja ID. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse sünnikuupäeva ja isikukoodiga pael.

Mida tehakse lapsega sünnitusjärgses osakonnas?
Vastsündinu kohanemise jälgimine. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub enamasti esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südame tööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse, puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lisaks vaatab iga päev lapse üle ka ämmaemand.

Igapäevane kontroll ja kaalumine. Läbivaatuse käigus kaalutakse last toitumise (kas rinnapiima on jätkunud) ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinu võib esimestel päevadel kaalus kaotada umbes 200 grammi. Sünnikaal peaks taastuma 7.–10. elupäevaks.

Hooldustoimingud ja protseduurid. Ämmaemand abistab ja juhendab vanemaid, kuidas puhastada vastsündinu silmi, naba, nahka jm.

Vaktsineerimine. 2.–3. elupäeval vaktsineeritakse laps vanemate nõusolekul B-hepatiidi (reielihasesse) ja tuberkuloosi (õlavarre ülemisele kolmandikule) vastu. Haiglast antakse kaasa ka immuniseerimispass, kuhu kirjutatakse edaspidi üles kõik lapsele tehtud vaktsineerimised. Edasiste vaktsineerimiste eest hoolitleb perearst.

Skriinuuringud. Kõikidel vastsündinutel võetakse 3. elupäeval ema nõusolekul vereproov, mida uuritakse ainevahetushaiguste (fenüülketonuuria ja kilpnäärme  alatalitlus) avastamiseks. Mõlemad haigused põhjustavad vaimset mahajäämust. Kui vanematega kolme nädala jooksul peale analüüsi võtmist ei ole kontakti võetud, siis oli analüüsi tulemus normis.

Vastsündinu hooldus
Naha hooldus. Vastsündinu nahka hooldab kõige paremini puhas vesi. Ajaliselt sündinud beebi nahk on roosa, enneaegsel punasem, ülekantul valgem. Füsioloogiline kollasus on seotud reesuskonfliktiga, üldjuhul taandub see ise, vajadusel ravitakse valgusteraapiaga. Punetavad rändavad laigud on kohanemisprotsess uue keskkonnaga – kaovad nädala jooksul. Miiliad ehk rasunäärmed näol, täppverevalumid ja nn kuremärk laubal kaovad samuti ise. Lootevõie imendub ise naha sisse, pärast sünnitust 3. päeval võib selle jäägid maha pesta. Lootevilla udemed kukuvad ise ära. Naha kuivuse, haudumuse, lööbe või põletiku korral peaks kasutama erinevaid nahahooldusvahendeid. Kõrva taha, lõuavoldi vahele, kaenla alla ja kubeme piirkonda võib tekkida haudumus. Seepärast on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada. Kuumus võib tekitada higilöövet (tee õhuvanne) ja kollakat beebikõõma (masseeri beebiõliga, pese ja harja juustest välja). Naha punetuse, põletiku või tõsisema lööbe korral pöördu kindlasti oma perearsti juurde.

Silmade hooldus. Vastsündinu silmi puhastatakse sooja keedetud vee või füsioloogilise soolalahusega immutatud vatiga välisnurgast sisenurka, sinna jõudes masseeri õrnade ringjate liigutustega pisarakanalit. Kasuta kummagi silma jaoks eraldi vatipatja, et bakterid ühest silmast teise ei kanduks. Silmi tuleks esimestel nädalatel puhastada vähemalt 2x päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Silmapõletiku korral pöördu perearsti poole, väikesed verevalumid kaovad ise.

Kõrvade hooldus. Kui beebi kõrvas on lootevedelik, tegeldakse sellega kohe pärast sünnitust. Muus osas puhastuvad kõrvad ise, vajadusel aitab perearst.

Nina puhastamine. Vastsündinu nohisemine on igati normaalne keskkonnavahetuse nähtus. Üldiselt puhastub lapse nina ise. Nohisemise ja “kollide” puhul tilguta ninna füsioloogilist lahust, mis aitab limaskesti niisutada ja pehmendada, ning puhasta nina vatitiku või taskurätikuga. Päris nohu puhul, kui ninna on kogunenud palju lima, võib lisaks soolveele kasutada nn kollipumpa. Väike laps ei oska veel ise nuusata ja vajab lima väljutamisel abi, vastasel juhul võib ninas põletik tekkida.

Suuhooldus. Imemisest võivad lapsele tekkida huultele villid, need kaovad ise ära. Juhul kui lapsel on sündides ilma juurteta ebahambad, tuleb need välja tõmmata. Kui on keelekida, mis takistab imemist ja rääkimist, lõigatakse see pärast sünnitust haiglas lahti. Kõige tavalisem häda on soor – kohupiima meenutav valge katt suus. Selle ennetamiseks hoia alati kõik lapse lutid puhtad ja pärast toitmist puhasta nii lapse suu kui ka enda rinnanibu näiteks Värskaga immutatud marlilapiga. Kui tegu võib olla seennakkusega, võta ühendust imetamisnõustaja või naistearstiga.

Naba hooldus. Pärast sündi pannakse lapse nabale kumm või klamber. Nabanööri könt kuivab ja kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul. Pärast seda võib veel aega minna, et naba haav paraneks. Sinnamaani tuleb naba puhastada 1–2x päevas nabapiirituse või saialilletinktuuriga vatipulga abil. Et nabas põletikku ei tekiks ja pisikud ei paljuneks, peab see palju õhku saama – jäta naba alati mähkmest välja! Põletikust annab märku nätske könt ja punetus, sellisel juhul näita seda arstile.

Küünte lõikamine. Laps sünnib üldjuhul juba pikkade küüntega, seega peaks haiglasse minnes kohe kaasas olema beebile tömbi otsaga küünekäärid. Küüsi tuleb kohe lõigata, et laps ei saaks ennast kriimustada ja endale nii viga teha. Kõige parem on küüsi lõigata lapse une ajal, siis on ta rahulik ega liiguta liiga palju.

Väljaheited. Vastsündinu piss on alguses tumeoranž, edasi läheb heledamaks. Kaka on alguses must ja väga kleepuv, siis muutub see rohekaks ja edasi rinnapiima-kollaseks. Pärast kakamist tuleb alguses kindlasti lapse pepu korralikult puhtaks pesta ja uus mähe panna.

Vastsündinu vannitamine
Esimesel elukuul võib last vannitada kas või iga päev (pesuvahenditega pesta 1–2x nädalas, et nahk liialt ei kuivaks). Vanniajaks sobib ükskõik, mis aeg, välja arvatud enne õueminekut, eriti hea aeg on õhtul enne viimast toitmist. Vannitamise ruumi temperatuur peaks olema 24–26 kraadi, kindlasti ei tohiks olla tuuletõmbust, ideaalne vannivee temperatuur on 37 kraadi. Last ei tohi kunagi üksi vanni jätta, seega tuleb enne vannitamist valmis panna kõik vajaminev: pesu- ja hooldusvahendid, vannilina, kuiv mähe, lapse riided ja müts. Laps on vannis kui ta on kaelani vees. Alusta pesemist kaelast, rinnast, kõhust, kõige viimasena pese lapse pea. Kuivata esimesena pea, pane lapsele pähe müts ja seejärel kuivata hoolikalt kõik voldikesed, kõrvatagused ja kaenlaalused. Puhasta beebi silmad ja naba, riieta ja imeta.

Esimene jalutamine õues
Soojal ajal võiks lapse esimest korda välja viia esimese elunädala teises pooles, külmal ajal teise nädala lõpus. Välistemperatuur võiks esimesel korral olla kõige vähem -7 kraadi, suvel tuleb jälgida, et laps päikese kätte ei jääks. Esimene õueskäik võiks kesta umbes 15 minutit, igal järgneval korral võib seda pikendada 10 minuti võrra. Esimesel eluaastal võiks laps päevas ühe söögikorravahe õues magada. Riieta laps kihiliselt (üks kiht rohkem kui endal), kuklavoldi vahet katsudes saad aru, kas lapsel on seljas liiga palju (kuum, higine) või liiga vähe asju (jahe). Kindlasti kasuta õues mütsi, vajadusel vankril sääsevõrku, tuule-/vihmakatet jm.

Koduapteek
* termomeeter;
* steriilne vesi või füsioloogiline lahus (silmade ja nina puhastamiseks);
* D-vitamiini õlilahus (alates 5. elupäevast 5 tilka päevas 2 aasta vältel);
* paratsetamooliküünlad või -siirup (üle 38 kraadise palavikuga 10mg/kg);
* 70% piiritus või saialilletinktuur (naba puhastamiseks);
* gaasitilgad


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Terve vastsündinu hooldus”.

ABC: Imetamine (teooria)

 

Imetamine on kasulik nii emale kui ka lapsele. Imetamine soodustab lapse suuõõne õiget formeerumist. Rinnapiim soodustab lapse füüsilist ja vaimset arengut, kaitseb teda infektsioonide eest, vähendab diabeedi ja nahahaiguste riski, tagab tugevamad luud ja hoiab lapse kõhu korras. Imetamine tagab tugeva sideme ema ja lapse vahel. Emal stimuleerib see emaka kiiremat kokkutõmbumist, pärsib ovulatsiooni, vähendab rinna- ja munasarjavähi riski ja aitab kaalu langetada. Last tuleb imetada ka siis, kui ema on haige (välja arvatud juhul kui arst seda keelab).

Kõigil naistel on võrdselt rinnapiimasagaraid, rindade suurusest hoolimata, küll on rinnati erinevad piimajuhad. Pea meeles, et imemisrefleksi tekkimiseks peab ema nibuots puutuma vastu lapse suulage. See tähendab, et laps peab suhu võtma terve nibuvälja ja seda igemetega masseerima. Imetamine ei ole valus muidu kui ainult alguses, kui rind harjub uue koormusega (nibu ümbrus võib siis kergelt ka veritseda, kuid see läheb kiirelt üle). Imetamist ei tohi karta, sest laps tunneb ema emotsioone ja hakkab samuti kartma. Stress võib piima “kinni panna”, piima tekib (juurde) aga ainult siis, kui seda eest ära juuakse.

Rinnapiima kogus sõltub rindade tühjendamise sagedusest (esimesel kuul vähemalt 8x ööpäevas – iga 2–3 tunni tagant), imetamise kestvusest ja lapse imemistehnika tõhususest. Laps saab piisavalt piima kui ta saab rinda iga kord kui ta seda soovib, ta võtab kaalus juurde vähemalt 500g kuus ja pissib vähemalt 6x ööpäevas.

Esimene imetamine
Esimene imetamine toimub sünnitustoas, laps roomab ise rinna juurde ja ämmaemand aitab vajadusel õige imetamisvõtte võtta. Esimese imetamise kestus (laps peaks jooma mõlemast rinnast) pannakse kirja. Lapse kõht peab olema vastu ema kõhtu, lapse nägu ema rinna poole ja tema nina kohakuti rinnanibuga. Lapse pead ei tohi rinna peale suruda, teda tuleb toetada kukla tagant, seljalt ja pepu alt. Asend peab olema mugav nii lapsele kui ka emale, sest ema selg on pärast sünnitust väga valus.

Esimesed imetamised kestavad umbes 20–30 minutit (kui piima on rohkem, siis vähem). Tavaliselt soovitatakse piima tekke ergutamiseks toita last 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast. Kui laps saab kõhu täis, laseb ta enamasti rinna ise lahti. Kui ema ise imetamist lõpetada tahab, ei tohi mingil juhul nibu lihtsalt ära tõmmata! Pane näpp lapsele suhu ja keera seda veidi, et õhk vahele tuleks ja nibu valutult kätte saaks.

Kui sind miski häirib, räägi sellest kohe ämmaemandale. Tee endale märkmik, kuhu paned kirja imetamise kestvused ja kokkulepped iseendaga. Varu igaks juhuks piima kogumiseks valmis ka mingi anum.

Imetamise põhiasendid
Põhimõtteliselt sobib imetamiseks iga asend, kui emal pole valus ja laps saab kõhu täis. Imetamiseks on hea valida üks konkreetne mugav ja igav koht, kus laps saaks söömisele keskenduda ega vahiks ringi.

Istuvas asendis peavad ema jalad olema täistallal maas, selja taga tugi ja väsimise ärahoidmiseks ka padi. Ema üks käsi on küünarnukist kõverdatud ja toetab lapse pead ja selga, teine käsi on vaba lapse lisatoetamiseks, tee/vee joomiseks jm. Esimesel kuul võib lapse all oleva käe all olla veel toetust lisav padi või tekk.

Lamavas asendis on ema ja laps külili, kõhud vastamisi. Mõlema kael peab olema pingevaba. Kui voodi on liiga pehme, on pikali ebamugav toita.

Keisrilõike puhul peaks ema toitmiseks olema poolistukil, 45 kraadise nurga all, selja taga tugev tugi.

Pärast imetamist tuleb last krooksutada, et koos piimaga sisse ahmitud üleliigne õhk välja tuleks. Selleks pane rätik õlale, võta beebi püstises või poolpüstises asendis sinna peale ja õõtsuta teda, aeg-ajalt pehmelt talle seljale patsutades. Kui krooksud on välja tulnud ja laps unine, pane ta külje peale magama, keera talle selja taha toeks näiteks mõni rätik. Selili ei tohi last magama panna seni kui laps jõuab ennast ise keerata.

Oksütotsiin
Oksütotsiin on n-ö emadus-, aga ka õnnehormoon. See leevendab hirmu ja ärevust, stimuleerib ajutegevust ja suurendab empaatiavõimet. Selle refleksi soodustab sage ja regulaarne toit(u)mine, sooja ja rahustava vedeliku joomine enne imetamist, rindade soojendamine (soe mähis, soe dušš), rinnanibude stimuleerimine, lapse nägemine ja tema hääle kuulmine, lapse puudutamine, meeldiv ja rahulik keskkond, sh mugav asend, selja masseerimine ja teadmine, et rinnapiim on lapsele parim toit.

Rinnapiima sõõrutamine ja säilitamine
Piima sõõrutamine aitab vähendada piimapaisu, vabastada blokeeritud piimajuha, aidata imikul täis rinnast kinni haarata, jätta imikule rinnapiima, kui ema pole kodus, ära hoida rinnanibu ja nibuvälja kuivamist ja valusaks muutumist.

Piima käsitsi väljalüpsmiseks kulub 20–30 minutit. Pese eelnevalt käed ja varusta end sobiva anumaga. Võta nibuväli õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahele, vajuta mõned korrad õrnalt ja piima hakkab tulema. Vajuta rinnale ka külgedelt, et piim väljuks kõigist tinna osadest.

Rinnapiima säilitamiseks peab piima panema puhtasse ja korralikult suletavasse nõusse, kindlasti märgi peale ka lüpsmise aeg. Toatemperatuuril püsib rinnapiim värske 8 tundi. Tavalises külmkapis võib piima säilitada 3 ööpäeva, sügavkülmas 2–3 kuud, külmkirstus kuni 6 kuud. Rinnapiima võib lapsele soojendada vesivannil vaid üks kord. Kui soojendatud piima jääb järele, viska see lihtsalt minema.
NB! Rinnapiima ei tohi mikrolaineahjus soojendada!

Mured rindadega
Valulik rinnanibu. Koheselt tuleb kontrollida, kas imetamisvõte on õige. Määri nibu spetsiaalsete leevendavate kreemidega (küsi apteegist kreemi, mida ei peaks maha pesema – nii saad olla indel, et see ei mõjuta imetamisel piima lõhna ega maitset). Aitab ka nibu rinnapiimaga määrimine. Vajadusel muretse nibukaitsmed.

Piimapais. Piimapais algab tavaliselt ummistunud piimajuhast, mis sulgeb mõne rinnas olevatest piimasagaratest nii, et piim ei pääse voolama ning tekib pais. Paisu tunned ära kõvast valulikust tükist ühes rinnas. Rind on suurenenud, turses, valulik ja piimaeritus rinnast on vähenenud. Pais möödub tavaliselt iseenesest, selle leevendamiseks võib natuke piima välja sõõrutada või pumbata.
NB! Ära pumpa rinda tühjaks, sellisel juhul tekib piima sama palju juurde!

Rinnapõletik. Mastiidi ehk rinnapõletiku puhul kaasnevad piimapaisu, rindade pisitraumade ja bakteriaalse põletikuga valusad tursunud rinnad, kõrge palavik ja halb enesetunne.

Toitumine imetamise ajal
Nagu raseduse ajal, ei tohi ka imetamise ajal dieeti pidada. Söö korralikult ja mitmekesiselt, vähemalt 2x nädalas kala ja täisteratooteid. Maitsesta toitu pigem tagasihoidlikult: sool, pipar, taimsed maitseained. Võimalikult vähe tarbi viinereid, margariini, saiakesi, küpsiseid, friikartuleid, krõpse, tsitruselisi, ananassi, kofeiini, alkoholi, nikotiini, küüslauku. Kui laps on rahutu ja nutab palju, mõtle, mida umbes 8–12 tundi tagasi sõid.

Imetava ema igapäev
Puhkus, uni, meeleolukõikumised, abi ja toetumise vajadus. Maga võimalikult palju, tudu päeva jooksul kord ka koos lapsega. Ilusa ilmaga jaluta õues. Igasugune keskkonnavahetus on noore ema jaoks hea.


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Imetamine”.

ABC: Sünnitusjärgne periood (teooria)

Varajane sünnitusjärgne periood – 2h pärast sünnitust sünnitustoas + 3–5 päeva haiglas (vaginaalse sünnituse järel tavaliselt 3 päeva, keisrilõikega kauem)

Hiline sünnitusjärgne periood – pärast haiglast koju jõudmist kuni 8 nädalat

Sünnitusjärgsed mured
Valu ja turse suguelundites. Tekib kudede venitusest ja rebenditest. Haavad paranevad 10–14 päeva jooksul. Esimestel päevadel väldi otse istumist – istu kõigepealt ühele tuharale ja keera seejärel end paika. Lahkliha turseid ja valu leevendab jääkott, tarvis on ka õhuvanne (maga ilma pesuta, nn pissilina all). Pese kindlasti oma intiimpiirkonda 2x päevas – sünnitusjärgne voolus on bakteritele hea kasvulava.

Järelvalud. Esimestel päevadel pärast sünnitust on ebamugav, emaka pirkonnas on nõrkus ja valu. Rinnaga toitmise alguses tekitavad hormoonid emaka kokkutõmbeid. Valu vältimiseks leia imetamiseks mugav asend, selg peab olema toetatud (ole pikali patjadel või istu seljatoega toolis, laps rinnal nii, et endal selg sirgu).

Kõhukinnisus ja hemorroidid. Kui sul on raseduse ajal tekkinud hemorroidid, võivad need süveneda. Spetssalvide ja astelpajuõliga peaks need aga paari kuuga üle minema. Sünnituse käigus surutakse pärasool tühjaks, seega tuleb pärast rohkelt süüa-juua (vesi, jogurt, aed- ja juurviljad, leivatooted). Kui tunned häda, tühjenda end kohe, vajadusel kasuta kõhulahtisteid.

Kusepidamatus. Sünnitus venitab vaagnapõhjalihaseid, seepärast võib põis valulik olla ning piss tavalisest kergemini tulla. Selle vastu aitab vaagnapõhjalihaste treening. Joo palju vett ja käi päevas 3–5 korda WC-s (ka siis, kui häda ei tunne).

Seljavalud. Valu ristluu ja alakõhu piirkonnas viitab emaka kokkutõmmetele. Sünnitusega kaotab ema 7–8 kilo, selgroog peab selle kiire muutusega kohanema – jälgi oma rühti! Pinge saab osaliselt välja masseerida, aga kasutada võib ka sünnitusjärgseid bandaaže või Kosmodiski.
NB! Kui sünnitasid keisrilõikega, peab haav enne kehasidemete kasutamist olema paranenud.

Rindade vaevused. Kõige tähtsam on kasutada õiget imetamistehnikat (beebi suus terve nibuväli, mitte ainult nibu, neelamisliigutused iga 3–4 sõõmu järel). Muret võivad teha lõhed nibudel, piimapais, rinnapõletik. Kanna puuvillast pesu, et rinnad õhku saaks, võta magades õhuvanne (ilma pesuta), vajadusel kasuta kreeme, salve ja nibukaitsmeid.

Juuste väljalangemine. Raseduse ajal hoiavad hormoonid juukseid tavalisest tugevamini peas kinni. Pärast sünnitust hakkab keha tootma uut hormooni, mis kaotab vana mõju ja vahepeal välja langema pidanud juuksekarvad teevad seda tagantjärele.

Sünnitusjärgne voolus. Esimestel päevadel on sünnitusjärgne voolus verine, hiljem lihtsalt tume ja ebameeldiv. Vaheta sidet 5–6 x päevas ja pese end alt 2x päevas (puhta vee ja intiimpesuvahendiga). Keskmiselt kestab see 6–8 nädalat, rinnaga toitmisel ka lühemat aega.

Kehakaal. Pärast sünnitust on veel umbes kuu-kaks ees nn õhupallikõht. Puhka võimalikult palju ja joo rohkesti vett. Et piim ära ei kaoks, tuleb süüa palju ja mitmekesiselt. Aktiivse treeninguga võib alustada alles 6 nädalat pärast sünnitust, varem võib teha natuke kergeid harjutusi, nt vaagnapõhjalihastele (www.corewellness.ee). Ära siiski väga palju muretse, sest imetamine reguleerib samuti kehakaalu.

Tunded. 2/3 sünnitanutest tabab 3–5 päeva pärast sünnitust masendus ja nutuhood. Kui need paari päevaga ei möödu, pöördu igaks juhuks arsti poole. Väsimus ja suur unevajadus on igati tavaline, samuti ka mõõdukas meeleolukõikumine ja unustamine. Kui peas on häirivad mõtted, püüa neist üle olla. Uue elukorralduse ja pereliikmega harjumine võtabki aega, tee vahel paus ja jäta laps isa või vanavanematega. Kui oled aga pidevalt ärritunud ja isegi väldid lapsega tegelemist, otsi abi.

Enda eest hoolitsemine
Ära karda vastuolulisi tundeid, luba endal kohaneda ja emaksolemist õppida. Kuula teisi, aga tee nii, nagu endale ja lapsele kõige paremini sobib. Söö korralikult (liha, kala, sai, pasta, oliivõli, avokaado jm puu- ja juurviljad), võid lisaks võtta ka multivitamiine ja oomega-3-rasvhappeid. Liigu nii palju kui võimalik ja leia magamiseks võimalusi (poolita elukaaslasega lapse eest hoolitsemise päevad/ööd, kutsu ema või ämm mõneks ajaks appi). Võta aega ka iseenda jaoks.
NB! Ujuda ega seksida EI TOHI enne vooluse lõppu.

Külalised
Esimestel elukuudel on laps haigustele väga vastuvõtlik, seepärast võiks külalisi käia võimalikult vähe (pereliikmed ja lähedased). Las sõbrad ja töökaaslased ootavad oma aega.

Meie-aeg
Esimene aasta lapsevanematena on väga suur väljakutse, räägike omavahel kõigest, mis toimub ja kiitke teineteist. Suhte jaoks tuleb aega planeerida, võtke kord-paar kuus lapsehoidja ja tehke midagi paarina koos. Seksida ei tohiks enne kui sünnitusjärgne voolus on lõppenud, igaks juhuks võiks ära oodata ka arstliku kontrolli. Sünnitusjärgne frigiidsus on normaalne – keha vajab puhkust ja hormoonid on sassis. Ära unusta, et seksuaalsuhe on ka puudutused ja ilusad sõnad. Kui oled seksi jaoks valmis, pea meeles, et pille ei tohi kasutada nii kaua, kuni last rinnaga toidad. Kasutage ALATI kondoomi ja esialgu ka veepõhist libestit, kuna tupp on kuiv ja valus.

Arstlik kontroll
Ämmaemanda või naistearsti juurde tuleb taastumise hindamiseks minna umbes 2 kuud pärast sünnitust. Kui voolus muutub enne seda veriseks ja halvalõhnaliseks, võta arstiga varem ühendust.

Menses ja rasedus
Päevad algavad reeglina uuesti siis, kui imetamine jääb väheseks. Tavalisi pille ei tohi imetamise ajal võtta, minipille võib kasutama hakata arsti heakskiidul umbes 21 päeva pärast sünnitust. Kasuta rasestumisvastaseid vahendeid (imetamise ajal kondoom või spiraal, hiljem pillid), pärast lapse 6 kuu vanuseks saamist suureneb võimalus uuesti rasestuda, kuid see võib juhtuda ka varem. Raseduste vahe võiks olla vähemalt 1,5–2 aastat, et keha jõuaks täielikult taastuda ja eelmine laps saaks juba ise enam-vähem hakkama.

Sünnitusjärgne periood pärast keisrilõiget
Lapsest raskemaid asju keisrilõikega sünnitanud ema tõsta ei tohi! Liigu võimalikult vähe ja ära pinguta, lase kehal puhata. Võimlemisega ei tohiks sellisel juhul alustada varem kui 2 kuud pärast sünnitust. Hoia keisrilõike haav alati puhas! Pese seda vee või intiimpesuvahendiga, ära kasuta plaastrit. Niidid on haavas sees umbes 10 päeva, hiljem tuleb need lasta haiglas ära võtta. Toitu mitmekesiselt – dieeti ei tohi pidada!


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Sünnitusjärgne periood”.