Beebi ABC

Püüan siin jõudumööda kokku võtta olulised märksõnad, mille kohta esmakordsele lapsevanemale lapse esimeseks eluaastaks näpunäiteid jagada. Kui näed, et midagi sinu jaoks olulist on puudu, anna sellest märku ja teen oma parima, et vajalik teave kiiresti siia nimekirja lisada. Siin kasutatud lingid viivad mu blogis pikemate ja põhjalikumate teemakohaste postitusteni.

Beebikõõm – oranžikas nahakestendus beebi pealael. Beebikõõm üldiselt last ei häiri ja kaob enamasti ise mõne aja möödudes. Kui kõõma on palju, masseeri umbes pool tundi enne vanni beebi peanahka näiteks oliiv- või riitsinusõliga (soovi korral võid osta ka mõne kalli beebikõõmašampooni), pese see beebišampooniga välja ja kammi juuksed korralikult tiheda kammi või harjaga läbi.

Gaasivalud – vastsündinu gaasivalud on olukord, kus igati terve laps nutab või karjub kõvasti ja sageli ilma nähtava põhjuseta. Kuni 30% tervetel lastel esineb gaasivalusid, sagedamini lastel, keda toidetakse kunstlike piimasegudega. Gaasivalude leevendamiseks anna beebile iga söögikorra ajal gaasitilku, hoia teda soojas, kiiguta, rahusta lauldes või rääkides jne. Loe rohkem siit postitusest.

Hambad – Piimahammaste suhulõikumine algab enamasti lapse 6. elukuul ja lõppeb 2.–3. eluaastal. Harvadel juhtudel on lapsel juba sündides üks-kaks hammast suus või ilmuvad need esimese paari elunädala jooksul. Nn lisahambad kinnituvad vaid igeme külge, sest juur ei ole veel moodustunud. Selline hammas on kergesti liikuv, segab beebit söömise ajal ning võib beebi kurku sattuda. Tavaliselt tõmmatakse sünnihambad välja. Läbilõikuva hamba ige võib olla punetav ja imemisel või toidu suhuvõtmisel valulik – seetõttu võib laps sel ajaperioodil nutta, rahutu olla ja käsi suhu toppida. Valu ja sügeluse leevendamiseks anna lapsele jahutatud närimisrõngas või rätik, mida ta närida saaks. Võid ka ise puhaste pestud kätega ta igemeid masseerida. Väga suure valu korral tuleb anda paratsetamooli. Piimahambad on väikesed ja piimjassinise värvusega, neid on kokku 20. Pärast esimese hamba lõikumist tuleb alustada hammaste hooldusega – puhasta neid pärast õhtust viimast söögikorda silikoonist pehme beebiharja või niiske puhastuslapiga.

Imetamine – Rinnapiim on imikule kõige kasulikum toit esimese 6 elukuu jooksul, sellest edasi tuleb peale lapse imetamise talle ka lisatoitu andma hakata. Imetamine on kasulik nii emale kui ka lapsele. See soodustab lapse suuõõne õiget formeerumist. Rinnapiim soodustab lapse füüsilist ja vaimset arengut, kaitseb teda infektsioonide eest, vähendab diabeedi ja nahahaiguste riski, tagab tugevamad luud ja hoiab lapse kõhu korras. Imetamine tagab tugeva sideme ema ja lapse vahel. Loe rohkem siit postitusest.

Kodu – Kodu peaks beebi tulekuks valmis olema juba enne lapse sündi. See tähendab, et kui ema ja laps haiglast koju jõuavad, on kodu korras ja puhas, beebil olemas oma magamisase ja esmatarbed. Paljusid asju saab teha jooksvalt lapse kasvades, tema arenemist ennetades. Esialgu on beebi ilmselt palju süles ja voodis või diivanil, mõne aja möödudes (kui on juba märke pööramisest) veedab ta suurema osa ärkveloldud ajast põrandal. Siis on hea mõte lapse jaoks osa põrandast mängumattidega ära vooderdada. Nii saab mänguala selgelt piiritletud, tähtsamgi on aga kindlustunne, et vähemalt see osa põrandast ei ole lapse jaoks liiga külm ega kõva. Ka pehme vaip või tekk on selle jaoks hea vahend, matte on aga tunduvalt lihtsam puhastada. Igal juhul peaks põranda olema võimalikult lage. Kui märkad, et tita hakkab arglikult esimesi roomamiskatsetusi tegema, on viimane aeg ära peita lahtised juhtmed ja väikesed asjad, milleni laps ulatuda võib. Kahju ei tee ka mööblinurgapehmenduste ja pistikupesakaitsmete käiku laskmine. Ja kui ta juba ennast püsti ajada oskab, tuleb ise põrandale maha istuda ja vaadata, millest laps kinni võiks hakata, et see maha tirida. Hiljemalt siis oleks hea mõelda ka mänguaia ja turvaväravate peale.

Koduloomad – Koduloomadega kasvamist ei tohiks karta, sest nii õpib väike laps rohkem teiste elusolenditega arvestama ja enamasti on loomadega kasvanud lastel ka vähem allergiaid. Pealegi üldiselt loomadele meeldivad lapsed. Siiski tuleks alguses ettevaatlik olla ja kindlad reeglid kehtestada. Näiteks koerad võivad liialt erutuda ja kogemata lapsele haiget teha, kassid üldjuhul teistele liiga ei tee, kui nad endale ohtu ei näe. Oluline on ka koduloomale näidata, et tema on endiselt oluline pereliige, siis ei teki solvumist, mis võib halvemal juhul viia uuele pereliikmele oma koha kaotamise eest kätte maksmiseni. Selleks tuleb endiselt tema jaoks aega leida ja kahe osapoole tüli tekkides mõlemale nähtavalt õiglaselt kohut mõista – kui beebi tiris looma sabast ja sai selle eest kriimustada, tuleb noomida last, mitte looma ja selgeks teha põhjus-tagajärg suhted.

Koolikud – ägedad soolte kramplikud kokkutõmbed, mis häirivad toidu ja gaasi liikumist sooltes ja võivad põhjustada sooleseina venitust, mis põhjustab beebil kõhuvalu. Koolikuteks nimetatakse seisundit, kui laps nutab vanuses kahest nädalast kuni nelja kuuni rohkem kui kolm päeva nädalas üle kolme tunni päevas. Põhjus võib olla seedetrakti ebaküpsus, lehmapiimaallergia, gaasid vms. Koolikute all kannatav imik nutab iga päev enamasti ühel ja samal ajal ega reageeri lohutamiskatsetele. Tavaliselt nutab laps sellisel juhul pärastlõunati, õhtuti või hilisõhtuti. Beebide koolikud kaovad tavaliselt iseenesest 3–4 kuu vanusena, ilma et neist jääks mingit püsivat kahjustust.

Kukkumine – Kui laps ennast esimest korda diivanilt põrandale maha keeras, olin paanikas ega teadnud, mida teha. Kas temaga on ikka kõik korras? Kas maha libisemine on piisav põhjus kiirabisse helistamiseks? Kiire netiotsing tõi välja palju erinevat infot, kaasa arvatud mõned arvamused, et kui sa oma lapsega juba midagi nii hullu oled lasknud juhtuda, oled kohutav ema ja võiksid ennast heaga oksa tõmmata, sest sa pead 24/7 oma beebit jälgima ja vajadusel kinni hoidma. Nüüd tean, et kuigi lapse kukkumine on hirmus, mõjub see enamasti palju hullemini vanemale kui lapsele endale. Mida siin meeles pidada: kui laps kukub madalamalt kui tema enda pikkus, on tõenäoliselt kõik korras – väike ehmatus ja hetkeline valu välja arvata. Jälgida tuleb hoopis, mis edasi saab. Kui näed verd, laps oksendab või muutub loiuks, helista igaks juhuks kiirabisse. Kui laps käitub pärast ehmatuse taandumist aga igati normaalselt, on kõik tõenäoliselt okei. Kõlab ehk isegi hoolimatult, aga lapsed kukuvadki palju. Nii õpivad nad gravitatsiooni tundma ja oma keha paremini hoidma. Vanemate ülesanne on lapse kukkumised teha võimalikult ohutuks: panna põrandale kummimatid või pehme vaip, võrevoodi äärtele pehmendused, treppide ette turvaväravad, võimalusel laps kukkumise pealt kinni püüda, takistada teda ohtlikes kohtades nagu astmed või eriti kõva pinnas (betoon, kivid jm).

Luksumine – Beebi luksub juba ema kõhus. Arvatakse, et luksumine võib olla üks vastsündinu refleksidest, aga päris täpselt ei teata, millest see tekib. Tavaliselt last ei häiri luksumine, küll võib aga emal olla raske seda kuulata. Luksumise lõpetamiseks võiks aidata lapse rinnale asetamine ja vähene imetamine või talle vee pakkumine.

Lutt – Mina kavatsesin alguses lutiandmist võimalikult kaua edasi lükata, aga kui paarinädalasel poisil esimest korda gaasivalud tulid ja lastehaiglas küsiti, et kus lutt on, andsin alla. Tegelikult on lutt esimesel eluaastal väga hea sõber nii lapsele kui ka vanematele. Selle imemine rahustab last, aitab kaasa imemisrefleksi kinnistumisele ja suulae õigele arengule. Lapsed, kes lutti ei saa, leiavad peagi sellele mingi muu asenduse – näiteks hakkavad pöialt imema. Sellest kombest vabanemine on väga raske, nii et pigem võiks kindlasti lutti eelistada. Tuleb vaid jälgida, et lutt tital kogu aeg ees ei oleks – nii ei ole ka sellest võõrutamine tulevikus raske. Mina kavatsen seda teha umbes siis, kui poiss saab aastaseks.

Lõge – pehme, luustumata koht imiku koljul. Need pehmed kohad on normaalsed piirkonnad pealuu luude vahel, mis teevad lapse pea paindlikumaks ja hõlbustavad sünnitust (pea kohaneb sünnitusteede kujuga), sünnituse järel võimaldavad need aju ja pealuu kasvu. Tavaliselt eristatakse kaht lõget: suur lõge asub pealael ja kasvab kinni 6–18 kuuga, väike lõge on pea tagaosas kuklal ja kasvab tavaliselt kinni kahe kuni 12 nädalaga. Kuni lõgemete kinnikasvamiseni peaks beebi õues nii sooja kui ka külma ilmaga mütsi kandma, kuna seni ei jaotu tema pea temperatuur ühtlaselt ja võib kas üle kuumeneda või liigselt jahtuda.

Mähkmed – Mähkmete osas tuleb teha kaks põhimõttelist otsust: kas kasutad ühekordseid või taaskasutatavaid mähkmeid ja kas kasutad kinnitusega või püksmähkmeid. See, mis firma toodangut kasutama jääd, on juba katse-eksitus meetodil välja selgitatav (valik peab sobima nii lapse nahale kui ka sinu rahakotile). Head mähkmed teevad oma tööd, ehk hoiavad 99% juhtudest ära pissi-kakaga seotud õnnetused teie kodus. Minu kogemus ütleb, et mugavam on kasutada ühekordseid mähkmeid (minimaalne keskkonnasääst vs mähkmete pesemisele kuluv aeg, suuremad veearved, ebausaldusväärne “pidavus” jm) ja et püksmähkmeid pole mõtet kasutama hakata enne kui su laps ennast püsti ajab (roomamisel ja sellele eelneval ajal keerutab ja nühib beebi ennast nii palju ringi, et püksmähkmete külgmised kummiosad, mis niiskust ei ima, võivad pissi läbi lasta).
NB! Kuidas mähkmeid osta? Iga paki peal on suurelt kirjas kaalukategooria number ja selle all väiksemalt kaaluvahemik, kui suurele lapsele need sobivad. Numbrid algavad väiksemast ja lähevad edasi suuremaks, nii et poes vastsündinule mähkmeid otsiv segaduses issi peab otsima numbrit 1. Vanema lapse puhul tuleb number igaks juhuks emmelt järele küsida, tema teab ilmselt täpsemalt, kai palju beebi viimati kaalus.

Mänguasjad – Minu meelest ei vaja laps vähemalt esiemsel eluaastal palju mänguasju, teda huvitavad palju rohkem inimesed. Esialgu tahab ta mängida emme või issi sõrmede ja juustega, edasi hakkavad juba ronimismängud, tants ja tagaajamine. Mänguasjade puhul tuleks lähtuda beebi arenguastmest. Esimese aasta mänguasjad peaksid olema kergesti puhastatavad, värvilised ja arendavad. Alustada võiks näiteks mõne värvilise kõriseva palli või kuubikuga, mis ärkveloleva lapse kohale rippuma panna – see innustab teda käsi tõstma ja nii lihaseid treenima. Kui beebi veel pöörata ei oska, on head kõrisevad mänguasjad, mida saab haarata, ühest käest teise võtta ja suhu toppida. Enne hammaste tulekut ja ka sellest edasi leevendab sügelevaid igemeid asjade närimine – seda tuleks ka mänguasju valides silmas pidada. Kui aega veedetakse kõhuli, peaks vaatama, et laps kogemata kukkudes endale haiget ei teeks – parimad on pehmed mänguasjad, mida katsudes saab tunda eri tekstuure ja mis näiteks raputades helisid teevad. Juba usinasti ringi liikuvale ja istuvale lapsele meeldib asju vastu maad taguda, neid taga ajada ja ühest kohast teise tõsta. Siis saavad ideaalseks erinevad arendavad mänguasjad, näiteks klotsisorteerija-kast või purk, kuhu saab asju sisse panna ja neid sealt jälle välja võtta. Samuti meeldivad lapsele igasugused helisid tekitavad asjad. Ja loomulikult need vahendid, mida ta näeb vanemaid tihti kasutamas: mobiiltelefonid, telekapuldid, arvutid.
NB! Hea nipp on vahel mõned mänguasjad ära sahtlisse panna ja mõne aja möödudes uuesti lapsele anda. Nii ei vedele põrandal liiga palju asju, laps suudab paremini keskenduda ja taasavastamisrõõm on väga suur. Rääkimata soodsast mõjust vanemate rahakotile.

Nohu – imikud ja väikelapsed kannatavad nohu üsna sageli ja pikemalt kui täiskasvanud, sest nende organism ei ole varem haigustekitajatega kokku puutunud ja nad ei oska ise nina puhtaks nuusata. Imiku puhul on hea nohu veeldada füsioloogilise lahuse ehk 0,9 % soolalahuse ninna tilgutamisega ja seejärel püüda spetsiaalse nohupumbaga lima kätte saada. Samuti kergendab õhu liikumist ninakäikudes niiske auru sissehingamine. Kui nohune imik on ärkvel, püüa hoida teda palju kõhuli – selles asendis voolab eritis paremini ninast välja. Magada võiks nohune beebi tõstetud voodipeatsiga, mis kergendab hingamist. Nohu tüsistusena tekib väikelastel kergesti kõrvapõletik või levib haigus hingamisteedes sügavamale, kutsudes esile bronhiiti. Kui väikelapsel püsib nohu ühest ninasõõrmest, tuleks kahtlustada võõrkeha ninakäigus. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti poole, kes selle eemaldaks. Beebiga kokku puutuvad nohused täiskasvanud või teised lapsed peaksid kindlasti enne imikuga tegelemist käsi pesema.

Riided – Beebiriiete ostmine on miski, mida esimesel eluaastal piirata võiks. Esiteks seepärast, et laps kasvab riietest kohutavalt kiiresti välja. Teiseks – ja see on tegelikult esimese põhjusega seotud – on esimese aasta beebiriiete järelturg nii suur ja kvaliteetne, et kui uute riiete ostmine pole just põhimõtte küsimus, ei ole poodlemisel mõtet. Laps lihtsalt ei jõua riideid nii kaua kanda, et need pöördumatult katki või mustaks teha. Materjali osas on ületamatu pehme puuvill, mis on lapse nahale kõige sõbralikum. Minu sõbralik soovitus on see, et päris esimesi riideid valides vaata, et tegu ei oleks üle pea tõmmatavate pluuside-bodidega. Kui beebi pole veel kaela kandma hakanud, on esmakordsel lapsevanemal lihtsalt jube hirmus muidu oma võsukesel riideid vahetada. Ja riideid tuleb vahetada tihti! Pluusid saavad kiirelt kokku ila või oksega, püksid võivad kannatada vilumatu mähkmevahetuse tagajärjel. Nii või naa vali riided, mida vajadusel kiiresti beebi seljast ära saada. Üheosalised kostüümid võivad küll olla nummid, aga kui pead iga paari tunni tagant lapse mähkmeid vahetama ja söögiväljutamise tagajärgedega tegelema, ei ole sellest nummidusest kellelegi kasu. Loe rohkem siit postitusest.

Soor –  ehk suuvalge, enamasti suukoopas esinev seenhaigus, mille puhul limaskestale tekib valge katt. Kui soori on palju, võib imemine lapsele valu teha ja ta muutub virilaks. Seen võib imetamisel kanduda ka ema rinnanibudele, kus soor tekitab torkivat valu. Sellisel juhul tuleks alati kõik lutid ja lutipudelid pärast kasutamist steriliseerida. Soori ravimiseks võib näiteks 5% söögisooda lahuses või gaasidega mineraalvees niisutatud marliga puhastada beebi suud ja ema nibusid. Võib paluda ka perearstil välja kirjutada spetsiaalset ravigeeli, mida tuleks samuti määrida nii lapse suhu kui ka ema rinnanibudele.

Toidu tagasiheide – Paljudel imikutel esineb toidu tagasiheidet, seda eriti neil, kes palju söövad. Beebidel on söögitoru ja mao vaheline sulgurlihas veel üsna nõrk ega pruugi toitu all hoida. Samuti võib üheks põhjuseks olla süües liigne õhu neelamine – koos õhumullidega tuleb välja ka osa ärajoodud piimast. Tee imetamisse pause või toeta rinda nii, et piima väljavool oleks aeglasem ja et laps sööks rahulikumalt. Pärast toitmist krooksuta beebit ja hoia teda võimalikult püstises asendis – ka see aitab liigsel õhul kergemini välja tulla. Magada võiks toidu tagasiheite murega imik kas tõstetud peaalusega või küljeli, et võimalik okse hingamisteid kinni ei paneks. Ülesöömisest ja õhu sisseahmimisest põhjustatud toidu tagasiheide lõpeb tavaliselt kuuendaks elukuuks, mil laps hakkab saama tahket toitu ja sööma istudes. Kui imik võtab kaalus hästi juurde, ei tohiks toidu tagasiheide muret põhjustada – visuaalselt tundub väljaoksendatud toidu kogus palju suurem, kui see tegelikult on. Kui toitu tagasi heitev imik võtab kaalus halvasti juurde või kaotab kaalu, tuleb koos last jälgiva arstiga otsida selle põhjust. Juhul kui lapsel kujuneb rohke, igale toidukorrale järgnev kõrge kaarega oksendamine, võib põhjus olla maolukuti kitsenemus, mis vajab kirurgi sekkumist.

Toit – Beebi kõige tähtsam toit on emapiim. Kui emal piima mingil põhjusel aga ei ole, tuleb kasutada rinnapiimaasendajat (RPA). Iga laps on erinev, nii et õige segu jaoks tuleb mitu varianti läbi proovida. Lisatoitu võib lapsele andma hakata neljanda ja kuuenda elukuu vahel, enamasti soovitatakse esimesel poolaastal jääda rinnapiima juurde. Lisatoiduga alustamiseks on head pehmed püreed nõrga maitsega aedviljadest nagu kõrvits, lillkapsas vm. Alguses on tahke toit beebile võõras, nii et ärasöödud toidu kogust saab mõõta teelusikaga. Kui ta vaikselt uue kogemusega harjub, suurenevad ka toidukogused. Lisan siia mingi aeg ka ühe tabeli, kust näeb kokkuvõtlikult, kui vanale lapsele mis lisatoitu pakkuma hakata.
NB! Et lisatoidukogused on alguses väga väikesed, on hea nipp püreesid säilitada sügavkülmas kas jääkuubikualusel või plastmasspitsides.

Advertisements