ABC: Terve vastsündinu hooldus (teooria)

Mida tehakse lapsega sünnitustoas?
Hingamisteede puhastamine. Raseduse ajal on lootevesi lapse hingamisteedes, et need saaksid areneda. Pärast sündi, kui kopsud avanevad iseseisvaks hingamiseks, puhastab ämmaemand vajadusel vastsündinu suu ja neelu looteveest.

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi suletakse nabaväät steriilse instrumendiga ja lõigatakse läbi. Veidi hiljem pannakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm ning nabaväädi könt lõigatakse lühemaks, et selle hooldus oleks mugavam.

Apgari ehk sünnihinde panemine. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit Apgari skaala järgi. Jälgitakse südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele. Iga näitaja eest on võimalik saada 0–2 palli.

Nahk-nahaga kontakt ja esimene imetamine. Pärast sündi laps kuivatatakse, puhastatakse verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema kõhule. Lapsele pannakse pähe müts ning ta kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Selline kontakt on vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vastsündinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga, siis roomab ta ise ema rinna poole ja püüab haarata nibu imemiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkutõmbumist, mis vähendab emal sünnitusjärgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning sündimist. Esimene elutund on väga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde.

K-vitamiini süst. Pärast sündi on vajalik teha K-vitamiini süst lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. See tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Esialgselt hindab lapse tervise seisundit ämmaemand, kes sünnitrauma või arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas paari tunni jooksul.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200–3800 grammi ja on 46–54 cm pikk.

Käepael ja ID. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse sünnikuupäeva ja isikukoodiga pael.

Mida tehakse lapsega sünnitusjärgses osakonnas?
Vastsündinu kohanemise jälgimine. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub enamasti esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südame tööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse, puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lisaks vaatab iga päev lapse üle ka ämmaemand.

Igapäevane kontroll ja kaalumine. Läbivaatuse käigus kaalutakse last toitumise (kas rinnapiima on jätkunud) ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinu võib esimestel päevadel kaalus kaotada umbes 200 grammi. Sünnikaal peaks taastuma 7.–10. elupäevaks.

Hooldustoimingud ja protseduurid. Ämmaemand abistab ja juhendab vanemaid, kuidas puhastada vastsündinu silmi, naba, nahka jm.

Vaktsineerimine. 2.–3. elupäeval vaktsineeritakse laps vanemate nõusolekul B-hepatiidi (reielihasesse) ja tuberkuloosi (õlavarre ülemisele kolmandikule) vastu. Haiglast antakse kaasa ka immuniseerimispass, kuhu kirjutatakse edaspidi üles kõik lapsele tehtud vaktsineerimised. Edasiste vaktsineerimiste eest hoolitleb perearst.

Skriinuuringud. Kõikidel vastsündinutel võetakse 3. elupäeval ema nõusolekul vereproov, mida uuritakse ainevahetushaiguste (fenüülketonuuria ja kilpnäärme  alatalitlus) avastamiseks. Mõlemad haigused põhjustavad vaimset mahajäämust. Kui vanematega kolme nädala jooksul peale analüüsi võtmist ei ole kontakti võetud, siis oli analüüsi tulemus normis.

Vastsündinu hooldus
Naha hooldus. Vastsündinu nahka hooldab kõige paremini puhas vesi. Ajaliselt sündinud beebi nahk on roosa, enneaegsel punasem, ülekantul valgem. Füsioloogiline kollasus on seotud reesuskonfliktiga, üldjuhul taandub see ise, vajadusel ravitakse valgusteraapiaga. Punetavad rändavad laigud on kohanemisprotsess uue keskkonnaga – kaovad nädala jooksul. Miiliad ehk rasunäärmed näol, täppverevalumid ja nn kuremärk laubal kaovad samuti ise. Lootevõie imendub ise naha sisse, pärast sünnitust 3. päeval võib selle jäägid maha pesta. Lootevilla udemed kukuvad ise ära. Naha kuivuse, haudumuse, lööbe või põletiku korral peaks kasutama erinevaid nahahooldusvahendeid. Kõrva taha, lõuavoldi vahele, kaenla alla ja kubeme piirkonda võib tekkida haudumus. Seepärast on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada. Kuumus võib tekitada higilöövet (tee õhuvanne) ja kollakat beebikõõma (masseeri beebiõliga, pese ja harja juustest välja). Naha punetuse, põletiku või tõsisema lööbe korral pöördu kindlasti oma perearsti juurde.

Silmade hooldus. Vastsündinu silmi puhastatakse sooja keedetud vee või füsioloogilise soolalahusega immutatud vatiga välisnurgast sisenurka, sinna jõudes masseeri õrnade ringjate liigutustega pisarakanalit. Kasuta kummagi silma jaoks eraldi vatipatja, et bakterid ühest silmast teise ei kanduks. Silmi tuleks esimestel nädalatel puhastada vähemalt 2x päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Silmapõletiku korral pöördu perearsti poole, väikesed verevalumid kaovad ise.

Kõrvade hooldus. Kui beebi kõrvas on lootevedelik, tegeldakse sellega kohe pärast sünnitust. Muus osas puhastuvad kõrvad ise, vajadusel aitab perearst.

Nina puhastamine. Vastsündinu nohisemine on igati normaalne keskkonnavahetuse nähtus. Üldiselt puhastub lapse nina ise. Nohisemise ja “kollide” puhul tilguta ninna füsioloogilist lahust, mis aitab limaskesti niisutada ja pehmendada, ning puhasta nina vatitiku või taskurätikuga. Päris nohu puhul, kui ninna on kogunenud palju lima, võib lisaks soolveele kasutada nn kollipumpa. Väike laps ei oska veel ise nuusata ja vajab lima väljutamisel abi, vastasel juhul võib ninas põletik tekkida.

Suuhooldus. Imemisest võivad lapsele tekkida huultele villid, need kaovad ise ära. Juhul kui lapsel on sündides ilma juurteta ebahambad, tuleb need välja tõmmata. Kui on keelekida, mis takistab imemist ja rääkimist, lõigatakse see pärast sünnitust haiglas lahti. Kõige tavalisem häda on soor – kohupiima meenutav valge katt suus. Selle ennetamiseks hoia alati kõik lapse lutid puhtad ja pärast toitmist puhasta nii lapse suu kui ka enda rinnanibu näiteks Värskaga immutatud marlilapiga. Kui tegu võib olla seennakkusega, võta ühendust imetamisnõustaja või naistearstiga.

Naba hooldus. Pärast sündi pannakse lapse nabale kumm või klamber. Nabanööri könt kuivab ja kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul. Pärast seda võib veel aega minna, et naba haav paraneks. Sinnamaani tuleb naba puhastada 1–2x päevas nabapiirituse või saialilletinktuuriga vatipulga abil. Et nabas põletikku ei tekiks ja pisikud ei paljuneks, peab see palju õhku saama – jäta naba alati mähkmest välja! Põletikust annab märku nätske könt ja punetus, sellisel juhul näita seda arstile.

Küünte lõikamine. Laps sünnib üldjuhul juba pikkade küüntega, seega peaks haiglasse minnes kohe kaasas olema beebile tömbi otsaga küünekäärid. Küüsi tuleb kohe lõigata, et laps ei saaks ennast kriimustada ja endale nii viga teha. Kõige parem on küüsi lõigata lapse une ajal, siis on ta rahulik ega liiguta liiga palju.

Väljaheited. Vastsündinu piss on alguses tumeoranž, edasi läheb heledamaks. Kaka on alguses must ja väga kleepuv, siis muutub see rohekaks ja edasi rinnapiima-kollaseks. Pärast kakamist tuleb alguses kindlasti lapse pepu korralikult puhtaks pesta ja uus mähe panna.

Vastsündinu vannitamine
Esimesel elukuul võib last vannitada kas või iga päev (pesuvahenditega pesta 1–2x nädalas, et nahk liialt ei kuivaks). Vanniajaks sobib ükskõik, mis aeg, välja arvatud enne õueminekut, eriti hea aeg on õhtul enne viimast toitmist. Vannitamise ruumi temperatuur peaks olema 24–26 kraadi, kindlasti ei tohiks olla tuuletõmbust, ideaalne vannivee temperatuur on 37 kraadi. Last ei tohi kunagi üksi vanni jätta, seega tuleb enne vannitamist valmis panna kõik vajaminev: pesu- ja hooldusvahendid, vannilina, kuiv mähe, lapse riided ja müts. Laps on vannis kui ta on kaelani vees. Alusta pesemist kaelast, rinnast, kõhust, kõige viimasena pese lapse pea. Kuivata esimesena pea, pane lapsele pähe müts ja seejärel kuivata hoolikalt kõik voldikesed, kõrvatagused ja kaenlaalused. Puhasta beebi silmad ja naba, riieta ja imeta.

Esimene jalutamine õues
Soojal ajal võiks lapse esimest korda välja viia esimese elunädala teises pooles, külmal ajal teise nädala lõpus. Välistemperatuur võiks esimesel korral olla kõige vähem -7 kraadi, suvel tuleb jälgida, et laps päikese kätte ei jääks. Esimene õueskäik võiks kesta umbes 15 minutit, igal järgneval korral võib seda pikendada 10 minuti võrra. Esimesel eluaastal võiks laps päevas ühe söögikorravahe õues magada. Riieta laps kihiliselt (üks kiht rohkem kui endal), kuklavoldi vahet katsudes saad aru, kas lapsel on seljas liiga palju (kuum, higine) või liiga vähe asju (jahe). Kindlasti kasuta õues mütsi, vajadusel vankril sääsevõrku, tuule-/vihmakatet jm.

Koduapteek
* termomeeter;
* steriilne vesi või füsioloogiline lahus (silmade ja nina puhastamiseks);
* D-vitamiini õlilahus (alates 5. elupäevast 5 tilka päevas 2 aasta vältel);
* paratsetamooliküünlad või -siirup (üle 38 kraadise palavikuga 10mg/kg);
* 70% piiritus või saialilletinktuur (naba puhastamiseks);
* gaasitilgad


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Terve vastsündinu hooldus”.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s