ABC: Imetamine (teooria)

 

Imetamine on kasulik nii emale kui ka lapsele. Imetamine soodustab lapse suuõõne õiget formeerumist. Rinnapiim soodustab lapse füüsilist ja vaimset arengut, kaitseb teda infektsioonide eest, vähendab diabeedi ja nahahaiguste riski, tagab tugevamad luud ja hoiab lapse kõhu korras. Imetamine tagab tugeva sideme ema ja lapse vahel. Emal stimuleerib see emaka kiiremat kokkutõmbumist, pärsib ovulatsiooni, vähendab rinna- ja munasarjavähi riski ja aitab kaalu langetada. Last tuleb imetada ka siis, kui ema on haige (välja arvatud juhul kui arst seda keelab).

Kõigil naistel on võrdselt rinnapiimasagaraid, rindade suurusest hoolimata, küll on rinnati erinevad piimajuhad. Pea meeles, et imemisrefleksi tekkimiseks peab ema nibuots puutuma vastu lapse suulage. See tähendab, et laps peab suhu võtma terve nibuvälja ja seda igemetega masseerima. Imetamine ei ole valus muidu kui ainult alguses, kui rind harjub uue koormusega (nibu ümbrus võib siis kergelt ka veritseda, kuid see läheb kiirelt üle). Imetamist ei tohi karta, sest laps tunneb ema emotsioone ja hakkab samuti kartma. Stress võib piima “kinni panna”, piima tekib (juurde) aga ainult siis, kui seda eest ära juuakse.

Rinnapiima kogus sõltub rindade tühjendamise sagedusest (esimesel kuul vähemalt 8x ööpäevas – iga 2–3 tunni tagant), imetamise kestvusest ja lapse imemistehnika tõhususest. Laps saab piisavalt piima kui ta saab rinda iga kord kui ta seda soovib, ta võtab kaalus juurde vähemalt 500g kuus ja pissib vähemalt 6x ööpäevas.

Esimene imetamine
Esimene imetamine toimub sünnitustoas, laps roomab ise rinna juurde ja ämmaemand aitab vajadusel õige imetamisvõtte võtta. Esimese imetamise kestus (laps peaks jooma mõlemast rinnast) pannakse kirja. Lapse kõht peab olema vastu ema kõhtu, lapse nägu ema rinna poole ja tema nina kohakuti rinnanibuga. Lapse pead ei tohi rinna peale suruda, teda tuleb toetada kukla tagant, seljalt ja pepu alt. Asend peab olema mugav nii lapsele kui ka emale, sest ema selg on pärast sünnitust väga valus.

Esimesed imetamised kestavad umbes 20–30 minutit (kui piima on rohkem, siis vähem). Tavaliselt soovitatakse piima tekke ergutamiseks toita last 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast. Kui laps saab kõhu täis, laseb ta enamasti rinna ise lahti. Kui ema ise imetamist lõpetada tahab, ei tohi mingil juhul nibu lihtsalt ära tõmmata! Pane näpp lapsele suhu ja keera seda veidi, et õhk vahele tuleks ja nibu valutult kätte saaks.

Kui sind miski häirib, räägi sellest kohe ämmaemandale. Tee endale märkmik, kuhu paned kirja imetamise kestvused ja kokkulepped iseendaga. Varu igaks juhuks piima kogumiseks valmis ka mingi anum.

Imetamise põhiasendid
Põhimõtteliselt sobib imetamiseks iga asend, kui emal pole valus ja laps saab kõhu täis. Imetamiseks on hea valida üks konkreetne mugav ja igav koht, kus laps saaks söömisele keskenduda ega vahiks ringi.

Istuvas asendis peavad ema jalad olema täistallal maas, selja taga tugi ja väsimise ärahoidmiseks ka padi. Ema üks käsi on küünarnukist kõverdatud ja toetab lapse pead ja selga, teine käsi on vaba lapse lisatoetamiseks, tee/vee joomiseks jm. Esimesel kuul võib lapse all oleva käe all olla veel toetust lisav padi või tekk.

Lamavas asendis on ema ja laps külili, kõhud vastamisi. Mõlema kael peab olema pingevaba. Kui voodi on liiga pehme, on pikali ebamugav toita.

Keisrilõike puhul peaks ema toitmiseks olema poolistukil, 45 kraadise nurga all, selja taga tugev tugi.

Pärast imetamist tuleb last krooksutada, et koos piimaga sisse ahmitud üleliigne õhk välja tuleks. Selleks pane rätik õlale, võta beebi püstises või poolpüstises asendis sinna peale ja õõtsuta teda, aeg-ajalt pehmelt talle seljale patsutades. Kui krooksud on välja tulnud ja laps unine, pane ta külje peale magama, keera talle selja taha toeks näiteks mõni rätik. Selili ei tohi last magama panna seni kui laps jõuab ennast ise keerata.

Oksütotsiin
Oksütotsiin on n-ö emadus-, aga ka õnnehormoon. See leevendab hirmu ja ärevust, stimuleerib ajutegevust ja suurendab empaatiavõimet. Selle refleksi soodustab sage ja regulaarne toit(u)mine, sooja ja rahustava vedeliku joomine enne imetamist, rindade soojendamine (soe mähis, soe dušš), rinnanibude stimuleerimine, lapse nägemine ja tema hääle kuulmine, lapse puudutamine, meeldiv ja rahulik keskkond, sh mugav asend, selja masseerimine ja teadmine, et rinnapiim on lapsele parim toit.

Rinnapiima sõõrutamine ja säilitamine
Piima sõõrutamine aitab vähendada piimapaisu, vabastada blokeeritud piimajuha, aidata imikul täis rinnast kinni haarata, jätta imikule rinnapiima, kui ema pole kodus, ära hoida rinnanibu ja nibuvälja kuivamist ja valusaks muutumist.

Piima käsitsi väljalüpsmiseks kulub 20–30 minutit. Pese eelnevalt käed ja varusta end sobiva anumaga. Võta nibuväli õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahele, vajuta mõned korrad õrnalt ja piima hakkab tulema. Vajuta rinnale ka külgedelt, et piim väljuks kõigist tinna osadest.

Rinnapiima säilitamiseks peab piima panema puhtasse ja korralikult suletavasse nõusse, kindlasti märgi peale ka lüpsmise aeg. Toatemperatuuril püsib rinnapiim värske 8 tundi. Tavalises külmkapis võib piima säilitada 3 ööpäeva, sügavkülmas 2–3 kuud, külmkirstus kuni 6 kuud. Rinnapiima võib lapsele soojendada vesivannil vaid üks kord. Kui soojendatud piima jääb järele, viska see lihtsalt minema.
NB! Rinnapiima ei tohi mikrolaineahjus soojendada!

Mured rindadega
Valulik rinnanibu. Koheselt tuleb kontrollida, kas imetamisvõte on õige. Määri nibu spetsiaalsete leevendavate kreemidega (küsi apteegist kreemi, mida ei peaks maha pesema – nii saad olla indel, et see ei mõjuta imetamisel piima lõhna ega maitset). Aitab ka nibu rinnapiimaga määrimine. Vajadusel muretse nibukaitsmed.

Piimapais. Piimapais algab tavaliselt ummistunud piimajuhast, mis sulgeb mõne rinnas olevatest piimasagaratest nii, et piim ei pääse voolama ning tekib pais. Paisu tunned ära kõvast valulikust tükist ühes rinnas. Rind on suurenenud, turses, valulik ja piimaeritus rinnast on vähenenud. Pais möödub tavaliselt iseenesest, selle leevendamiseks võib natuke piima välja sõõrutada või pumbata.
NB! Ära pumpa rinda tühjaks, sellisel juhul tekib piima sama palju juurde!

Rinnapõletik. Mastiidi ehk rinnapõletiku puhul kaasnevad piimapaisu, rindade pisitraumade ja bakteriaalse põletikuga valusad tursunud rinnad, kõrge palavik ja halb enesetunne.

Toitumine imetamise ajal
Nagu raseduse ajal, ei tohi ka imetamise ajal dieeti pidada. Söö korralikult ja mitmekesiselt, vähemalt 2x nädalas kala ja täisteratooteid. Maitsesta toitu pigem tagasihoidlikult: sool, pipar, taimsed maitseained. Võimalikult vähe tarbi viinereid, margariini, saiakesi, küpsiseid, friikartuleid, krõpse, tsitruselisi, ananassi, kofeiini, alkoholi, nikotiini, küüslauku. Kui laps on rahutu ja nutab palju, mõtle, mida umbes 8–12 tundi tagasi sõid.

Imetava ema igapäev
Puhkus, uni, meeleolukõikumised, abi ja toetumise vajadus. Maga võimalikult palju, tudu päeva jooksul kord ka koos lapsega. Ilusa ilmaga jaluta õues. Igasugune keskkonnavahetus on noore ema jaoks hea.


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Imetamine”.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s