Magada tahaks

Eks seda ole paljud mu sõbrad juba välja toonud, aga nüüd on see meie õuel ka. Kevadväsimus ilmselt. Ükskõik, mida ka ei teeks või kuidas varem poleks teinud, enam ei vea välja. Kunagi polnud mingi probleem tõusta hommikul kell kaheksa, minna tööle, sealt otse teise kohta tööle, jõuda koju hommikul kell kuus, suigatada poolteist-kaks tundi ja siis edasi lasta. Nüüd… Ma ütleksin, et probleem ei ole sellise eluga mitte väike.

Ma ei tee enam nii palju kui varem. Ei tea, kas asi on selles, et ei jõua või et lihtsalt ei viitsi. Aga ühest töökohast otse teise tuiskamist ei ole enam tükk aega olnud. Täna, kui seda erandkorras tegin, jäi vahepealset aega kolme tunni kanti, nii et jõudis kodus ahju kütmas ja süüa tegemas käia. Isegi veerandtunnikese sai pikutada, mis päädis muidugi ülimalt pahura minuga, kes plärisevat telefoni tigedalt silmitses ja tahtis edasi magama jääda. Kuna ma olen aga igav kohusetundlik inimene, siis tulin tööle, kuhu mind oodati.

Aga isegi kui tööpäevi üsna lühikeseks näpistada ja suurem osa neist veeta soojas kodus, kummas parasjagu ka ei oleks, isegi siis on väsimus üsna pidev kaaslane. Igal võimalikul juhul tahaks olla pikali, kaisus kas mees või padi või tekiots, aga et ainult mõnusam oleks. Ja mida mõnusam on, seda parem uni tuleb. Ja head und olen ma õppinud nautima, kuniks seda on. Võib-olla just selle eelneva elurütmi pärast, millega enam väga toime ei taha tulla.


Suhtes pididki inimesed mugavaks muutuma. Aga on sellega, kuidas on, magada tahaks…

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s