Wonderwall

Sattusime täna lõuna ajal Kadriga üsna filosoofilisse meeleollu ja hakkasime lahkama Suuri Teemasid, nagu mõttetarkadele kombeks. Vaagisime asju küll üht- ja küll teistpidi ja ehk sai midagi selgemaks ka. Ja isegi kui ei saanud, siis on vähemalt Neist Asjadest räägitud ja saab eluolulisse tabelisse linnukesi joonistada. Eks ma puudutan neid teemasid paari aasta pärast siin avalikumalt ka. Aga praegu on üht teatud Oskar Lutsu teost tsiteerides “Vara veel”.

Viimasel ajal on asjad tavapäraselt hästi, võib-olla isegi paremad kui muidu. Ma ei tea, kuidas, aga nagu mingi uus hingamine oleks. Selline värske pilk, mis kõrvalvaatajatele vahel nalja teeb, kui ma satun teadagi kellest mõne meetri kaugusele teise seltskonda. Aga no on raske millelegi muule keskenduda, kui lihtsalt kisub pilku sinnapoole ja nägu kelmikalt naerule. Mingi kolm kuud tagasi oleks ka teiste arvates see normaalne olnud, aga mis ma saan teha, kui õnnemolekulid ajaga ära ei lahustu ja hoopis järjest enam tuure üles koguvad. Pole süüdi!


Ja andke mulle andeks, kui ma teid oma happy-olekuga tüütan :)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s