Talvevõlumaa Tartu moodi

Täna oleks üks lumesahk mind suure hurraaga peaaegu alla ajanud. Ilmselt pole sellest veel vähe, et linna pooli kõnniteesid kasutada ei saa ja kui tänav pole just noolsirge, siis ei saa ka kunagi kindel olla, kas lumevallide tagant tuleb auto või mitte. Isegi Laial tänaval mäkke vaadates pole sellest kasu.

Aga tegelikult on ju tore. Isegi need nõelteravad jääpurikad, mis toimetuse maja katuseäärt palistavad ja mida vaadates ma igal hommikul endalt küsin, kas täna läheb õnneks ukseni jõuda, isegi need on ju tegelikult tore. Lõpuks ometi ei ole enam kehv suusailm, vaid sellised päevad, et ole ainult mees ja lükka ise enda nõudmistele kohane mägi või rada valmis, lund jagub.

Tulevad meelde need talved, kui ma kunagi väike olin ja isa lasi sahameestel suure lumehunniku kokku lükata ja lubas sinna lumelinna teha. Ega ta tõele au andes päris linn ei tulnud, aga koopad olid igatahes väga mõnusad. Küllap kellegi teise isal on sel talvel samad plaanid ja lastel sellest palju rõõmu. Ja kui veel mitte, siis aega ju on – kuhu see lumi ikka kaob. Pole ju õigupoolest ruumigi seda kuskile ära viia.


Kes tahtis valgeid jõule, need ka sai!

Advertisements

2 thoughts on “Talvevõlumaa Tartu moodi

  1. Jajaa, “lumelinna” võib näituseks leida ühest Pärnu koduaiast – selle vahega, et linn on üks koobas ja selle ehitas/kaevas vanaisa. Aga, noh, mõte loeb :)

  2. Tead, ma viriseks ka ja enamasti virisengi Tartu tänavakoristuse kallal, aga seekord teeb Tallinn nii mitmekordselt ära, et siinne sumpamine on kökimöki. Isegi eramajade omanikud ei aja kõnniteid lahti

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s