Igas päevas suhkrutükk või midagi muud sinna kanti…

Tänast päeva alustasin ma pooljuhuslikult vist heateoga. Ei, seekord see ei olnud patjade kohendamine või köögi koristamine. Sattusin Uue tänava kandis (täpselt oma esimese Tartu-kodu kõrval) kokku ühe naisega, kes otsis hoopis Pika tänava mingit maja. Ise elupõline tartlane ja samas kohas ka varem käinud, aga tänavarägastikud (eriti seal kohas) ajavad pea ikka segamini. Ei saanud ta enam ööd ega mütsi aru ja palus abi.

Ja mina, elupõline pärnumaalane, juhtusin just selle osaga linnast läbi ja lõhki tuttav olema. Nii ma siis vestlesin juba üsna närvis naisterahvaga natuke aega ja jalutasin koos temaga majade vahelt välja ja näitasin õige suuna kätte. Soovisime eri teed minnes teineteisele veel head päeva ja astusime oma teed. Tuleb tunnistada, et meel oli hea. Mida ta viimasel ajal päris tihti juhtub olema.

Ma ütlen, sealpool jõge on elu hoopis teine, kui kesklinnas. Ja ma ei saa aru, miks suurem osa mu sõpradest sellest ise aru ei saa ja Annelinna-Ülejõed maapõhja kiruvad. Kõik mu ametlikud elukohad Tartus on olnud just sealkandis. Ja seal on alati olnud hea ja mõnus. Eriti veel nüüd, kus järjekordsed viis minutit oma eelmisest elukohast edasi minnes on veel üks hea ja soe koht. Mõnus.

Annelinna plussid on… Ma isegi ei tea, kust alustada. Sest seal on suhteliselt vaikne, suures osas on majad tegelikult väikesed. Mitte kõik ei ole suured majablokid, mida teised tunduvad niivõrd jälestavat. Ja isegi nendes suurtes majablokkides võib mõnus olla. Kodu või koduse tunde sõprade juures loovad ju ikkagi seal elavad ja külas käivad inimesed ise. Kibestunud inimesed loovad negatiivse õhkkonna, samas kui asju vabamalt võtvad inimesed suudavad oma kodu teha just selliseks, nagu see olema peab.

Kui vanadest headest aegadest veel rääkida, siis on sealkandis ju veel inimesi, kellega koos elukohta jagatud sai. Siiri on ju täiesti Uuel tänaval alles. Peaaegu et kunagise ühise kodu kõrvalmajas. Tuleb tunnistada, et ka see korter on mind vahelduva eduga üsna hästi võõrustanud. Head inimesed teevad hea koha, ma ju räägin! Päris mõnus oli eile öö hakul oma vana seltskonnaga Crepis laua ümber istuda, üksteise keelekasutuse üle ilkuda ja hõõgveini lürpida. Peaks seda kordama. Kohe kindlasti!


Suhkrutükke saab varsti juba kuu järjest ja lõppu neil ei paista. Mul on tunne, et varsti algav aasta tuleb hea :)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s