Kuidas loomet majandada

Ma olen taas kord mingis mõttes augus. Loomekriis on vast õigem öelda, aga auk käib vaesel ajal ka, arvan ma. Aega, millega midagi peale hakata, nagu jaguks õhtupoolikutel, sest ma olen oma igavas Coca-Cola staadiumis, kus ma õigupoolest mingit seltsielu õhtusel ajal ei ela, söön, kui see meelde tuleb, täidan kuulekalt oma töökohustusi ja kaanin seda kõike tehes viisakate koguste kaupa eelnimetatud musta nektarit.

Nojah, aega, millega midagi peale hakata, nagu jaguks, aga MIDA sellega peale hakata – vat see on puudu. Ja nagu alati, kui mul see periood on, tahaks kirjutada. Sest kirjutama peab ja kirjutada on vaja ja mõtteid ja asju, mida öelda, on palju. Aga iga kord, kui ma paberi või arvutiklaviatuuri ette võtan, on kõik need mõtted ja asjad kuidagi väga varmad jäljetult kaduma.

Ja nii ma siis üritan, istun aknal ja ootan, et mõni ideepoeg tagasi tuleks või et saaks vähemalt kellegi teise mõttejupist kinni. Või kõnnin üksi sihitult majade või poeriiulite vahel ja otsin midagi, mida seal ei ole. Aga mille suhtes olen ma väga kindel, et see peab seal olema. Ja kui keegi selle augus-olemise-ajal satub mind nägema ja midagi küsima, siis ei oska ma talle ka midagi öelda.


Kahju on olla see palju-räägib-vähe-ütleb näitsik, aga praegu nii on.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s