Sorry, Grimmjow.

Bleachi numbrid tiksuvad vaatamata kõigele ikka ja ainult edasi, suuremaks. Hetkel on käsil 167, aga pikk tee on veel minna. Samas on see üsna õigustatud treatment, sest täna olen ma olnud tubli. Ühe loo tarvis sain pea kõigi allikatega ühendust, kooli tarbeks kirjutasin 7 lk teksti ja tegin teatrile ka paar asja ära. Ja paar osa Bleachi on kiitus, mis juba mööda külgi maha ei jookse.

Aga vigisen ka, sest ma pidin mitu päeva üksi Tartus olema. Kõik normaalsed inimesed olid ju linnast läinud ja mõni mees lihtsalt ei öelnud, kui tagasi tuli. Aga eks see üks kinoskäik võis ka niisama mööda minna. Üldises plaanis ju üsna kordaläinud päev, ja nüüd on veel inimesi linnas, kellega suhelda.


Ah, tegelikult on elu ilus, mõned üksikud juhud välja arvata.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s