Teatritehas sõjaväes vol 2

…ehk lühikokkuvõte sellest, kuidas me Tormit vaatamas käisime.

Seekord polnud vaja kuskilt Eesti teisest otsast varahommikul tulema hakata, pealegi sai eelnevalt kokku lepitud, et jõuame Võrru kuskil kella poole nelja paiku. Tegime Tartus Allaniga väikese šoppamistuuri, mille kestel ma naeru hoolega tagasi hoidsin. Tormi oli öelnud, et kui me tõesti tahame nii väga midagi tuua, toogu me siis magusat. Aga ärgu me sellega üle pingutagu. Allani magusa ostukorvi kuhjamine oligi see, mis kangesti itsitama pani. Kõige tipp oli muidugi päevakohane tort “ISALE”. Kikilipsuga ja puha.

Geni jõudes oli traditsiooniline ebameeldiv üllatus “midakuraditseekajakassiinteeb”, aga uskumatu, kui hästi ignoreerimine mõjuda võib. Tikk tuli lõpuks paki Dumle kommidega ja lõpuks saime värskeltärganud Lennarti ka nii kaugele, et ta ennast auto peale vedas. Sellise seltskonna väljasõidud hakkavad meil varsti traditsiooniks muutuma. Ei kurdaks.

Eelmise nädalavahetuse lõikes oli pikk osa Võrru sõidust üsna déjà vu’lik. Põlvaga sama tee ju suures osas. Edasi sõites jäi pärnumaalane minus vahel täitsa vaid ja vaatas Lõuna-Eesti kuppelmaastikku täitsa võlutult. Aga eks aeg surus ka peale, nii et sel roadtripil me enne õiget kohta peatusi ei teinud. Natuke kahju, aga eks järgmine kord planeerime rohkem ette.

Võru on oma ühe- ja kahesuunaliste tänavatega ikka päris peadsegiajav koht. Eriti esimese sealviibimise korra kohta, nagu see minu puhul oli. Ühesuunalisi on seal vist umbes kümme korda rohkem kui meie mõistes “normaalseid” tänavaid. Aga, jah. Õige koha leidsime üles… Väikese viivitusega küll. Sest see esimene Kuperjanovi koht, kus me autost välja tulime, ei olnud ikka päris see õige… See oli natuke maad eemal.

abqsized1

Aga Kuperjanovi tüüpidel on tõsiselt ilus koht (foto: Kuperjanovi pataljon). Tõsiselt ilus. Hoopis teine tunne, kui Jõhvis. Palju konkreetsem kord, ilusad puud ja teerajad ja korralikud hooned. Raamatukogu oli päris muljetavaldav. Ja Tormi näeb seal tõsiselt hea välja. Sirge selja ja kobeda mundriga poiss. Mine tea, saabki veel meheks niimoodi. Oht on olemas. Kui veel kondid ka oma mustale märgile peale saab, on täitsa tehtud tüüp.

Aga fotokeeld oli seal. Mis tähendab, et pilte ei saanud teha. No kui mul oleks pisike taskudigikas, siis oleks saanud, aga kui rahvarohkes kohas hakata oma Canon 400D-d välja tõmbama, jääb ikka silma küll. Tunni ajaga jäks väljas täitsa pimedaks ka, nii et ei tulnud ka sellest midagi välja, et aia tagant kogu see ilu fotokasse talletada. Dääm.

img_8948-vi

Ainus võimalus Võrus siis midagi pildile saada, oligi teha seda mujal. Kuskil siseruumides, kus oleks piisavalt valge. Kohaliku söögikoha otsimisest, mis oleks pühapäeva õhtul lahti, võiks muidugi omaette loo teha. Selle käigus sai Võru liikluskorraldust kirutud küll ja veel. Kagukeskuse turvamehelt saime lõpuks enam.vähem adekvaatsed juhised, mille järgi me lõpuks ka ühte täitsa korralikku pubisse jõudsime. Söök oli hea, aga seda, milline autojuht Allan on, SL Õhtuleht ei osanudki öelda. Meie teame vastust: tema jaoks peaks olema eraldi kategooria.


Tagasi tulime küll üsna kottpimedas, aga mõtlesin küll, et see Allani Subaru on ikka väärt auto :)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s