Sellise asja sain valmis!

Eile sain vaba õhtu – muusikaviktoriini 5. sünnipäev oli selleks igati hea võimalus aega veeta. Ei mäletagi õieti, millal viimati nii tore oli. Aitäh veelkord kõigile, kes tekstide ja materjalidega aitasid. Ja aitäh Margile, kes oma vabast ajast mulle inDesigni vallas õpetussõnu jagas.


No on ikka uhke tunne küll :)

ABC: Esmaabi väikelastele (teooria)

Model White Male First Aid 3d Model 3d Isolated

Väikelaste esmaabi erineb tavapärasest esmaabist mitmel põhjusel. Beebidel on võrreldes ülejäänud kehaga suur pea, mis tähendab, et nende raskuskese on mujal – kukkudes jõuab esimesena maani pea. Neil on kitsad hingamisteed ja neelamisrefleks, mis teem lämbumis- ja mürgistusohu tunduvalt suuremaks. Samuti on nende luud veel pehmed. Väikeste kukkumiste puhul on see hea, luumurde on beebidel väga harva, suure trauma puhul on asi aga väga tõsine. Peamine erinevus täiskasvanutest on see, et väikelapsed ei oska veel rääkida – seega peab abistaja ise aru saama, mis on lahti ja kuidas last aidata. Laste puhul tuleb õnnetusi ja tervisemuresid võimalusel ennetada, sest kui juba jama on majas, siis võib asi väga tõsine olla.

Lämbumine
Rinnapiima kätte imikud ei lämbu, küll võib kurku kinni jääda tahke toit. Söögiaeg peaks mänguajast eraldi olema, sest kui väikelaps teeb mitut asja korraga, on suurem oht, et ta midagi kurku tõmbab.

Kuidas aru saada, et laps lämbub? Hingamine muutub katkendlikuks, jume muutub sinakaks, lõpuks kaotab laps teadvuse.

Kuidas lämbuvat last aidata? Jälgi teda mõni hetk – kui ta hakkab tugevasti köhima, peaks 3–5 köhatusega hingamisteedest takistuse ise välja saama. Jõuetu köha on halb märk – võta laps kõhuli enda põlvele või käsivarrele, tema pea kehast natuke allapoole ning löö paar korda lahtise peoga õrnalt aga kindlalt abaluude alla, suunaga pea poole. Löök peab olema piisavalt tugev, aga lapsele ei tohi see haiget teha. Kui otsustad last raputada, tee seda õigesti! Võta kinni tema puusaliigestest ja last pea alaspidi hoides tee 4–5 konkreetset raputust suunaga alla (see on sama toimega, mis täiskasvanutele Heimlichi võte). Ära last loksuta, sest võid kogemata tema kaelale viga teha.

Elustamine
Kui imikut on vaja elustada, toimi järgnevalt: helista kiirabisse, pane telefon kuulari peale ja alusta elustamisega (vajadusel keera enne seda uks lukust lahti), südamemassaažis ei tohi abi saabumiseni pausi teha – välja arvatud juhul kui imik tuleb teadvusele ja hakkab iseseisvalt hingama – sest liikuv veri hoiab organid töös.

Elustada tuleb kõval pinnal, et keha elustamisele võimalikult hästi reageeriks. Imiku pead EI TOHI kuklasse kallutada nagu täiskasvanutel, see blokeerib tema hingamisteed. Kuni 8-aastase lapse puhul tee vaheldumisi 2 hingamist ja 15 massaaži (vanemad lapsed on füsioloogiliselt nagu täiskasvanud, neile tee 2 hingamist, 30 massaaži).

Hingamine. Tõmba sisse suur kogus õhku ja hinga lapsele rahulikult suhu. Imiku puhul kata oma suuga kinni nii tema suu kui ka nina, suurema lapse puhul sulge hingamise ajal oma käega tema nina.

Südamemassaaž. Imikul võta kahe käega rindkere ümbert kinni ja suru mõlema pöidlaga rinnakut 2–5 cm allapoole. Väikelapse puhul võid selleks kasutada ühe käe peopesa alumist osa, 8-aastase lapse ja täiskasvanu puhul mõlemat kätt.

NB! Igal aastal toimuvad 16. oktoobril üle Eesti tasuta elustamiskoolitused. Võta võimalusel neist osa.

Allergiad
Kui beebi nägu või mähkmepiirkond on tihti lööbene, näitab see soodumust allergilisusele. Allergiad võivad süveneda, nii et lööbe ilmnedes püüa leida, mis seda tekitas. Lööbega tegelemine on lihtne, ohtlik on see, kui tekib ka turse. Näiteks loomahammustuse puhul ei ole mure hammustus, vaid valguallergia, mis võib tekitada turse. Turset tuleb jahutada ja tuulutada, kui muretsed või lapse keha reageerib väga kiiresti, kutsu kohe kiirabi. Äge allergia võib 12 tunni pärast uue lainena korduda, nii et laps tuleb igaks juhuks jälgimise alla võtta.

Mürgistused
Väikelapse jaoks on kõige sagedasemad ja ohtlikumad mürgistuse allikad ravimid ja kodukeemia (valgendid jm puhastusvahendid). Kui laps on neelanud söövitavat asja, EI TOHI oksendamist esile kutsuda, sest see võib uuesti söögitoru kahjustada. Kui laps ise oksendab, siis on okei, keha teeb nii mao puhtaks. Jooda talle sisse vett või rinnapiima (aga mitte liiga palju), et suu puhas oleks. Maoloputus tuleks teha tunni jooksul. Kui pärast loputust laps ei suuda imeda, neelata, võib olla tegu söövitusega – kutsu abi.

Puugid
Võta naha ligidalt puugist kinni ja pööra ta vastupäeva välja. Haige puugi ohtlik koht on tema tagaosa, nii et tegutse kiiresti. Pane kirja, millal lapsel puuk oli, haiguse avaldumine võib aega võtta 10–14 päeva – varem ei saagi uurida, kas midagi on lahti. Valge ring + punane ring = borrelioos, entsefaliit käib lainetena. Väikelaps põeb puugihammustused täiskasvanust kergemini läbi.

Viirusinfektsioonid
Kõriturse. Võib tekkida kuni 5-aastasel lapsel. Kui laps nn haugub, on tõenäoliselt tegu kõritursega, kui sellega kaasneb ka vilistav hingamine ja sekreet, võib tegu olla bronhiidiga. Reageeri kohe aurutamise ja ravimitega. Hingamisteid tuleb kõriturse puhul niisutada, ükskõik kas külma või sooja auruga, kasuta näiteks inhalaatorit. Kui kodus ühtegi abivahendit ei ole, kutsu igaks juhuks kiirabi.

Alapalavik. Hoia lapse käed ja jalad soojas, mässi ta teki sisse ja võta endale kaissu.

Palavik. Palavikus laps vajab rohkesti juua. Kui ta ei pissi, on palavik tekitanud vedelikukao ja laps tuleks haiglasse viia. Palaviku alla saamiseks võta ära mähe ja kasuta ebameeldivalt jahedat lappi (20–21 kraadi), niisuta sellega kaenlaaluseid, otsmikku ja kukalt, kõrge palaviku korral kasuta ka valuvaigisteid. Kui palavik paneb lapse iiveldama, oksendama, kasuta küünalt, kui see aga kõhu lahti lööb, siis siirupit. Paratsetamooli tuleb lastele anda kõrge palaviku puhul (+38 kraadi ja kõrgem) 15 mg 1 kg kohta, uue doosi võib anda 4–6 tunni järel. Kui tunni ajaga paratsetamool aidanud pole, anna lapsele lisaks ibuprofeeni. Ibuprofeeni tuleb anda 10 mg 1 kg kohta, järgmise korra vahe peaks olema vähemalt 6 tundi. Kui palavik ei allu, on midagi valesti – tegu võib olla näiteks kopsupõletikuga. Kui lapsel tekivad palavikukrambid, helista kohe kiirabisse, sest krampide ajal on aju hapnikuta. Kui oma otsuses kahtled, helista näiteks lastekliiniku valvearstile.

Traumad
Kui võtaksid mõne trauma korral ise valuvaigistit, siis anna seda ka lapsele.

Põletus. Kõige tavalisem õnnetus, mis väikelapsega juhtub, on endale kuuma joogi kaelatõmbamine. Võta lapselt kohe kuumad ja märjad riided seljast ära ja jahuta teda voolava vee (u 20 kraadi) all 20 minutit – põletus toimetab naha all edasi, nii et korraks jahutamisest ei piisa. Kui meedikut pole vaja kutsuda ja põletusvillid on väikesed, kanna pärast jahutamist põletuse kohale Burnjel geeli (hoia seda külmkapis). Kui põletusest tekivad aga suured villid, vii laps pärast jahutamist traumapunkti, kus meedik villid avab. Arsti sekkumist saad hinnata põletuse ulatuse ja koha järgi: kui põletusepind on suurem kui 5% (inimese käelaba on u 1% tema nahapinnast) või põletus on kaela- või kubemepiirkonnas, on vaja arsti.

Kukkumine. Kukkumine ehmatab ja teeb haiget, nii et nutmine on igati normaalne. Kile nutt võib aga millestki märku anda. Jahuta äralöödud kohta ja anna lapsele juua. Kui ta rahuneb ja käitub normaalselt, on kõik ok. Kui ta aga jääb uimaseks, oksendab, käitub kummaliselt või ei suuda näiteks asju normaalselt haarata, võib asi halb olla, nii et küsi abi. Kui lapsel on peavigastus, helista kiirabisse või vii ta ise traumapunkti. Imiku puhul on kõrge ja tõenäoliselt ohtlik kukkumine kaks tema kehapikkust.

Muhud, sinikad, haavad. Jahuta ja vajadusel puhasta haiget saanud koht. Kasuta haavalappi ja seo haav sidemega kinni. Väikelaste haavad üldjuhul liimitakse, suuremad haavad õmmeldakse.

Liigesed, lihased jm. Laps võib rapsides liigese paigast tõmmata. See nõuab valuvaigistit ja paikapanekut. Kontrolli, kas ta saab viga saanud jäset ilusasti liigutada või ei.

Uppumine. Too laps kiiresti veest välja, kutsu abi ja elusta.


Märkmed koolituselt “Väikelaste esmaabi”.

ABC: Lapse nutt. Gaasivalud (teooria)

Väikesed lapsed ei oska end muud moodi väljendada, kui emotsioone näidates. Kui midagi on halvasti, beebi nutab. Lapse nutule tuleb reageerida hoolivalt: lase tal kaisus ennast tühjaks nutta. Nutu põhjus on enamasti nälg, märg mähe või hirm. Haiglas vajab laps turvatunnet, kuna uus keskkond on veel tema jaoks võõras. ta tahab emme kaissu ja kuulda tuttavaid südamelööke. Nutma võivad ajada ka liigne õhk söögitorus (pärast söömist tuleb last krooksutada), uni, hammaste tulek. Umbes 6% lastest olevatki rahutumad ja nutvat rohkem.

Millest nutt räägib?
Valunutt on kiljuv, kriiskav; näljanutt nõudlik; igavusenutt kostab nagu virin, hädaldamine (tekib umbes 1 kuu vanuselt, laps soovib, et temaga tegeldaks); väsimusenutt on samuti virin, sellega kaasneb rusikatega silmade hõõrumine või näo nühkimine vastu pluusi/tekki. Ajapikku õpib iga lapsevanem oma lapse nuttu ja selle põhjust eristama.

Kuidas last rahustada?
Võta beebi sülle, et ta tunneks soojust ja kuuleks su südamelööke. Mähi ta teki sisse, et tekiks tunne nagu kõhus olles. Räägi temaga vaikselt ja rahustava häälega või laula talle. Hästi mõjub kiikumine ja õõtsutamine (hälli kõigutamine, kiiktoolis õõtsumine, vankri- või autosõit). Abi on ka soojast vannist või õues värskes õhus jalutamisest.

Gaasivalud imikutel
Kuna rinnapiimas on laktoosi, on kõhugaasid normaalsed. Väikelaste kõhulihased on aga veel nõrgad ja nad ei oska gaase puuksutades väljutada. Kõhulihaste treenimiseks peab beebi palju liigutama – tee temaga harjutusi ja julgusta teda roomama. Enamasti on gaasivalud paar korda nädalas, õhtusel ajal mõne tunni vältel. Siis on lapsel kõht katsudes kõva, ta hoiab käsi rusikas, nutab ja karjub ahastavalt. 3–4 kuuga õpib laps gaase väljutama ja valud lõppevad. Ülipinges närvisüsteem tähendab rohkem gaasivalusid, nii et hoia oma laps rõõmus ja rahulik.

Koolikuteks nimetatakse valusid, mis on lapsel enamasti iga päev kindlal kellaajal. Nende põhjuseks võib olla kerge sünnitrauma, stress, liigne jahedus, ema toitumine, varjatud piima- või teraviljatalumatus, pärmiseen, ebaküps seedesüsteem, liigne õhu neelamine imetamisel.

Kuidas gaasivalusid ennetada?
Imetav ema peab üle vaatama oma menüü. Seal ei tohi olla liiga palju piimatooteid, puuvilju, mahlu ega säilitusaineid, liigselt suhkrut või teravaid vürtse sisaldavaid toite. Samuti ei tohi lapse peres olla närvilist õhkkonda. Lase lapsel enne imetamist olla 10–15 minutit kõhuli. Pärast sööki hoia teda püsti ja oota ära krooksud. Seejärel pane ta paremale küljele magama – maku sattunud õhk tõuseb nii üles ega pääse soolestikku.

Kuidas gaasivalusid leevendada?
Soojendavad mähised. Aseta lapse kõhule soojendatud rätik või soojakott (soojakott ei tohi olla otse vastu nahka – kontrolli enne, et ei oleks liiga kuum), tõmba peale soe särk ja tekk. Pärast nabaköndi äratulekut võid kõhtu määrida ka käesooja beebiõliga – pane peale salvrätt, toidukile ja soe pluus.

Igapäevane vannitamine. Ujuta last veidi aega enne seda, kui gaasivalud tavaliselt hakkavad, soojas vees. See lõdvestab lihaseid ja leevendab valu.

Igapäevane võimlemine ja silitamine. Tee lapse jalgadega ringe ja lõdvestusharjutusi – need lõdvestavad ka alakõhtu. Silita paari näpuga beebi naba ümbrust kellaosuti liikumise suunas. Kiiguta last nn tiigriasendis oma käe peal või hoia teda kõhuli oma põlvedel ja silita rahustavalt.

Jalatallamassaaž. Vajuta mõned korrad punkti beebi suure varba all. Silita tugevalt jalatalda kannast iga varba suunas. Silita pöidlaga keset labajalga väljastpoolt sissepoole.Tee terve talla ulatuses mõlemat pidi kaheksaid. Tee sellist massaaži ennetavalt 3–5x päevas. Vaata rohkem: MTÜ Ökobeebi koduleht.

Soe tee. Tee lahja kummeli- või apteegitillitee ja anna lapsele seda kuni 5 teelusikatäit.

Gaasivalurohud. Proovi erinevaid, rohu mõjumise või mittemõjumise osas saad selgust 3 päevaga.

Söetabletid. Purusta pool tabletti, sega see rinnapiimaga ja anna beebile lusikaga.

D-vitamiini vahetus. Paljudele lastele ei pruugi sobida Apoviti D-vitamiin, kuna see sisaldab pähkliõlisid.

Flatulin geel. Apteegitilli-, piparmündi-, lavendli- ja köömneõli ning kummeliekstrakti sisaldav geel, mis lõõgastab soolelihaseid. Masseeri geel beebi nahale kellaosuti liikumise suunas ja kata kõht soojalt kinni.

Hea teada
Kui soovid lapse gaasivalusid vähendada, vaata üle oma menüü.
Ära söö või söö vähe:
* banaanid (võib tekitada kõhukinnisust);
* herned, õunad, pirnid, viinamarjad (tekitavad gaase);
* leib (kääritatud tooted võivad gaase tekitada);
* piimatooted (lapse soolestik pole laktoosiga veel harjunud);
* šokolaad (kakao).
Söö ja naudi:
* juurviljad;
* kirsid;
* kurk;
* maasikad ja vaarikad;
* mustikad;
* oad ja läätsed;
* sõstrad.


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Miks laps nutab. Gaasivalud.”

ABC: Terve vastsündinu hooldus (teooria)

Mida tehakse lapsega sünnitustoas?
Hingamisteede puhastamine. Raseduse ajal on lootevesi lapse hingamisteedes, et need saaksid areneda. Pärast sündi, kui kopsud avanevad iseseisvaks hingamiseks, puhastab ämmaemand vajadusel vastsündinu suu ja neelu looteveest.

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi suletakse nabaväät steriilse instrumendiga ja lõigatakse läbi. Veidi hiljem pannakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm ning nabaväädi könt lõigatakse lühemaks, et selle hooldus oleks mugavam.

Apgari ehk sünnihinde panemine. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit Apgari skaala järgi. Jälgitakse südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele. Iga näitaja eest on võimalik saada 0–2 palli.

Nahk-nahaga kontakt ja esimene imetamine. Pärast sündi laps kuivatatakse, puhastatakse verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema kõhule. Lapsele pannakse pähe müts ning ta kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Selline kontakt on vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vastsündinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga, siis roomab ta ise ema rinna poole ja püüab haarata nibu imemiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkutõmbumist, mis vähendab emal sünnitusjärgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning sündimist. Esimene elutund on väga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde.

K-vitamiini süst. Pärast sündi on vajalik teha K-vitamiini süst lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. See tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Esialgselt hindab lapse tervise seisundit ämmaemand, kes sünnitrauma või arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas paari tunni jooksul.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200–3800 grammi ja on 46–54 cm pikk.

Käepael ja ID. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse sünnikuupäeva ja isikukoodiga pael.

Mida tehakse lapsega sünnitusjärgses osakonnas?
Vastsündinu kohanemise jälgimine. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub enamasti esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südame tööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse, puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lisaks vaatab iga päev lapse üle ka ämmaemand.

Igapäevane kontroll ja kaalumine. Läbivaatuse käigus kaalutakse last toitumise (kas rinnapiima on jätkunud) ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinu võib esimestel päevadel kaalus kaotada umbes 200 grammi. Sünnikaal peaks taastuma 7.–10. elupäevaks.

Hooldustoimingud ja protseduurid. Ämmaemand abistab ja juhendab vanemaid, kuidas puhastada vastsündinu silmi, naba, nahka jm.

Vaktsineerimine. 2.–3. elupäeval vaktsineeritakse laps vanemate nõusolekul B-hepatiidi (reielihasesse) ja tuberkuloosi (õlavarre ülemisele kolmandikule) vastu. Haiglast antakse kaasa ka immuniseerimispass, kuhu kirjutatakse edaspidi üles kõik lapsele tehtud vaktsineerimised. Edasiste vaktsineerimiste eest hoolitleb perearst.

Skriinuuringud. Kõikidel vastsündinutel võetakse 3. elupäeval ema nõusolekul vereproov, mida uuritakse ainevahetushaiguste (fenüülketonuuria ja kilpnäärme  alatalitlus) avastamiseks. Mõlemad haigused põhjustavad vaimset mahajäämust. Kui vanematega kolme nädala jooksul peale analüüsi võtmist ei ole kontakti võetud, siis oli analüüsi tulemus normis.

Vastsündinu hooldus
Naha hooldus. Vastsündinu nahka hooldab kõige paremini puhas vesi. Ajaliselt sündinud beebi nahk on roosa, enneaegsel punasem, ülekantul valgem. Füsioloogiline kollasus on seotud reesuskonfliktiga, üldjuhul taandub see ise, vajadusel ravitakse valgusteraapiaga. Punetavad rändavad laigud on kohanemisprotsess uue keskkonnaga – kaovad nädala jooksul. Miiliad ehk rasunäärmed näol, täppverevalumid ja nn kuremärk laubal kaovad samuti ise. Lootevõie imendub ise naha sisse, pärast sünnitust 3. päeval võib selle jäägid maha pesta. Lootevilla udemed kukuvad ise ära. Naha kuivuse, haudumuse, lööbe või põletiku korral peaks kasutama erinevaid nahahooldusvahendeid. Kõrva taha, lõuavoldi vahele, kaenla alla ja kubeme piirkonda võib tekkida haudumus. Seepärast on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada. Kuumus võib tekitada higilöövet (tee õhuvanne) ja kollakat beebikõõma (masseeri beebiõliga, pese ja harja juustest välja). Naha punetuse, põletiku või tõsisema lööbe korral pöördu kindlasti oma perearsti juurde.

Silmade hooldus. Vastsündinu silmi puhastatakse sooja keedetud vee või füsioloogilise soolalahusega immutatud vatiga välisnurgast sisenurka, sinna jõudes masseeri õrnade ringjate liigutustega pisarakanalit. Kasuta kummagi silma jaoks eraldi vatipatja, et bakterid ühest silmast teise ei kanduks. Silmi tuleks esimestel nädalatel puhastada vähemalt 2x päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Silmapõletiku korral pöördu perearsti poole, väikesed verevalumid kaovad ise.

Kõrvade hooldus. Kui beebi kõrvas on lootevedelik, tegeldakse sellega kohe pärast sünnitust. Muus osas puhastuvad kõrvad ise, vajadusel aitab perearst.

Nina puhastamine. Vastsündinu nohisemine on igati normaalne keskkonnavahetuse nähtus. Üldiselt puhastub lapse nina ise. Nohisemise ja “kollide” puhul tilguta ninna füsioloogilist lahust, mis aitab limaskesti niisutada ja pehmendada, ning puhasta nina vatitiku või taskurätikuga. Päris nohu puhul, kui ninna on kogunenud palju lima, võib lisaks soolveele kasutada nn kollipumpa. Väike laps ei oska veel ise nuusata ja vajab lima väljutamisel abi, vastasel juhul võib ninas põletik tekkida.

Suuhooldus. Imemisest võivad lapsele tekkida huultele villid, need kaovad ise ära. Juhul kui lapsel on sündides ilma juurteta ebahambad, tuleb need välja tõmmata. Kui on keelekida, mis takistab imemist ja rääkimist, lõigatakse see pärast sünnitust haiglas lahti. Kõige tavalisem häda on soor – kohupiima meenutav valge katt suus. Selle ennetamiseks hoia alati kõik lapse lutid puhtad ja pärast toitmist puhasta nii lapse suu kui ka enda rinnanibu näiteks Värskaga immutatud marlilapiga. Kui tegu võib olla seennakkusega, võta ühendust imetamisnõustaja või naistearstiga.

Naba hooldus. Pärast sündi pannakse lapse nabale kumm või klamber. Nabanööri könt kuivab ja kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul. Pärast seda võib veel aega minna, et naba haav paraneks. Sinnamaani tuleb naba puhastada 1–2x päevas nabapiirituse või saialilletinktuuriga vatipulga abil. Et nabas põletikku ei tekiks ja pisikud ei paljuneks, peab see palju õhku saama – jäta naba alati mähkmest välja! Põletikust annab märku nätske könt ja punetus, sellisel juhul näita seda arstile.

Küünte lõikamine. Laps sünnib üldjuhul juba pikkade küüntega, seega peaks haiglasse minnes kohe kaasas olema beebile tömbi otsaga küünekäärid. Küüsi tuleb kohe lõigata, et laps ei saaks ennast kriimustada ja endale nii viga teha. Kõige parem on küüsi lõigata lapse une ajal, siis on ta rahulik ega liiguta liiga palju.

Väljaheited. Vastsündinu piss on alguses tumeoranž, edasi läheb heledamaks. Kaka on alguses must ja väga kleepuv, siis muutub see rohekaks ja edasi rinnapiima-kollaseks. Pärast kakamist tuleb alguses kindlasti lapse pepu korralikult puhtaks pesta ja uus mähe panna.

Vastsündinu vannitamine
Esimesel elukuul võib last vannitada kas või iga päev (pesuvahenditega pesta 1–2x nädalas, et nahk liialt ei kuivaks). Vanniajaks sobib ükskõik, mis aeg, välja arvatud enne õueminekut, eriti hea aeg on õhtul enne viimast toitmist. Vannitamise ruumi temperatuur peaks olema 24–26 kraadi, kindlasti ei tohiks olla tuuletõmbust, ideaalne vannivee temperatuur on 37 kraadi. Last ei tohi kunagi üksi vanni jätta, seega tuleb enne vannitamist valmis panna kõik vajaminev: pesu- ja hooldusvahendid, vannilina, kuiv mähe, lapse riided ja müts. Laps on vannis kui ta on kaelani vees. Alusta pesemist kaelast, rinnast, kõhust, kõige viimasena pese lapse pea. Kuivata esimesena pea, pane lapsele pähe müts ja seejärel kuivata hoolikalt kõik voldikesed, kõrvatagused ja kaenlaalused. Puhasta beebi silmad ja naba, riieta ja imeta.

Esimene jalutamine õues
Soojal ajal võiks lapse esimest korda välja viia esimese elunädala teises pooles, külmal ajal teise nädala lõpus. Välistemperatuur võiks esimesel korral olla kõige vähem -7 kraadi, suvel tuleb jälgida, et laps päikese kätte ei jääks. Esimene õueskäik võiks kesta umbes 15 minutit, igal järgneval korral võib seda pikendada 10 minuti võrra. Esimesel eluaastal võiks laps päevas ühe söögikorravahe õues magada. Riieta laps kihiliselt (üks kiht rohkem kui endal), kuklavoldi vahet katsudes saad aru, kas lapsel on seljas liiga palju (kuum, higine) või liiga vähe asju (jahe). Kindlasti kasuta õues mütsi, vajadusel vankril sääsevõrku, tuule-/vihmakatet jm.

Koduapteek
* termomeeter;
* steriilne vesi või füsioloogiline lahus (silmade ja nina puhastamiseks);
* D-vitamiini õlilahus (alates 5. elupäevast 5 tilka päevas 2 aasta vältel);
* paratsetamooliküünlad või -siirup (üle 38 kraadise palavikuga 10mg/kg);
* 70% piiritus või saialilletinktuur (naba puhastamiseks);
* gaasitilgad


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Terve vastsündinu hooldus”.

ABC: Imetamine (teooria)

 

Imetamine on kasulik nii emale kui ka lapsele. Imetamine soodustab lapse suuõõne õiget formeerumist. Rinnapiim soodustab lapse füüsilist ja vaimset arengut, kaitseb teda infektsioonide eest, vähendab diabeedi ja nahahaiguste riski, tagab tugevamad luud ja hoiab lapse kõhu korras. Imetamine tagab tugeva sideme ema ja lapse vahel. Emal stimuleerib see emaka kiiremat kokkutõmbumist, pärsib ovulatsiooni, vähendab rinna- ja munasarjavähi riski ja aitab kaalu langetada. Last tuleb imetada ka siis, kui ema on haige (välja arvatud juhul kui arst seda keelab).

Kõigil naistel on võrdselt rinnapiimasagaraid, rindade suurusest hoolimata, küll on rinnati erinevad piimajuhad. Pea meeles, et imemisrefleksi tekkimiseks peab ema nibuots puutuma vastu lapse suulage. See tähendab, et laps peab suhu võtma terve nibuvälja ja seda igemetega masseerima. Imetamine ei ole valus muidu kui ainult alguses, kui rind harjub uue koormusega (nibu ümbrus võib siis kergelt ka veritseda, kuid see läheb kiirelt üle). Imetamist ei tohi karta, sest laps tunneb ema emotsioone ja hakkab samuti kartma. Stress võib piima “kinni panna”, piima tekib (juurde) aga ainult siis, kui seda eest ära juuakse.

Rinnapiima kogus sõltub rindade tühjendamise sagedusest (esimesel kuul vähemalt 8x ööpäevas – iga 2–3 tunni tagant), imetamise kestvusest ja lapse imemistehnika tõhususest. Laps saab piisavalt piima kui ta saab rinda iga kord kui ta seda soovib, ta võtab kaalus juurde vähemalt 500g kuus ja pissib vähemalt 6x ööpäevas.

Esimene imetamine
Esimene imetamine toimub sünnitustoas, laps roomab ise rinna juurde ja ämmaemand aitab vajadusel õige imetamisvõtte võtta. Esimese imetamise kestus (laps peaks jooma mõlemast rinnast) pannakse kirja. Lapse kõht peab olema vastu ema kõhtu, lapse nägu ema rinna poole ja tema nina kohakuti rinnanibuga. Lapse pead ei tohi rinna peale suruda, teda tuleb toetada kukla tagant, seljalt ja pepu alt. Asend peab olema mugav nii lapsele kui ka emale, sest ema selg on pärast sünnitust väga valus.

Esimesed imetamised kestavad umbes 20–30 minutit (kui piima on rohkem, siis vähem). Tavaliselt soovitatakse piima tekke ergutamiseks toita last 15 minutit ühest ja 15 minutit teisest rinnast. Kui laps saab kõhu täis, laseb ta enamasti rinna ise lahti. Kui ema ise imetamist lõpetada tahab, ei tohi mingil juhul nibu lihtsalt ära tõmmata! Pane näpp lapsele suhu ja keera seda veidi, et õhk vahele tuleks ja nibu valutult kätte saaks.

Kui sind miski häirib, räägi sellest kohe ämmaemandale. Tee endale märkmik, kuhu paned kirja imetamise kestvused ja kokkulepped iseendaga. Varu igaks juhuks piima kogumiseks valmis ka mingi anum.

Imetamise põhiasendid
Põhimõtteliselt sobib imetamiseks iga asend, kui emal pole valus ja laps saab kõhu täis. Imetamiseks on hea valida üks konkreetne mugav ja igav koht, kus laps saaks söömisele keskenduda ega vahiks ringi.

Istuvas asendis peavad ema jalad olema täistallal maas, selja taga tugi ja väsimise ärahoidmiseks ka padi. Ema üks käsi on küünarnukist kõverdatud ja toetab lapse pead ja selga, teine käsi on vaba lapse lisatoetamiseks, tee/vee joomiseks jm. Esimesel kuul võib lapse all oleva käe all olla veel toetust lisav padi või tekk.

Lamavas asendis on ema ja laps külili, kõhud vastamisi. Mõlema kael peab olema pingevaba. Kui voodi on liiga pehme, on pikali ebamugav toita.

Keisrilõike puhul peaks ema toitmiseks olema poolistukil, 45 kraadise nurga all, selja taga tugev tugi.

Pärast imetamist tuleb last krooksutada, et koos piimaga sisse ahmitud üleliigne õhk välja tuleks. Selleks pane rätik õlale, võta beebi püstises või poolpüstises asendis sinna peale ja õõtsuta teda, aeg-ajalt pehmelt talle seljale patsutades. Kui krooksud on välja tulnud ja laps unine, pane ta külje peale magama, keera talle selja taha toeks näiteks mõni rätik. Selili ei tohi last magama panna seni kui laps jõuab ennast ise keerata.

Oksütotsiin
Oksütotsiin on n-ö emadus-, aga ka õnnehormoon. See leevendab hirmu ja ärevust, stimuleerib ajutegevust ja suurendab empaatiavõimet. Selle refleksi soodustab sage ja regulaarne toit(u)mine, sooja ja rahustava vedeliku joomine enne imetamist, rindade soojendamine (soe mähis, soe dušš), rinnanibude stimuleerimine, lapse nägemine ja tema hääle kuulmine, lapse puudutamine, meeldiv ja rahulik keskkond, sh mugav asend, selja masseerimine ja teadmine, et rinnapiim on lapsele parim toit.

Rinnapiima sõõrutamine ja säilitamine
Piima sõõrutamine aitab vähendada piimapaisu, vabastada blokeeritud piimajuha, aidata imikul täis rinnast kinni haarata, jätta imikule rinnapiima, kui ema pole kodus, ära hoida rinnanibu ja nibuvälja kuivamist ja valusaks muutumist.

Piima käsitsi väljalüpsmiseks kulub 20–30 minutit. Pese eelnevalt käed ja varusta end sobiva anumaga. Võta nibuväli õrnalt pöidla ja nimetissõrme vahele, vajuta mõned korrad õrnalt ja piima hakkab tulema. Vajuta rinnale ka külgedelt, et piim väljuks kõigist tinna osadest.

Rinnapiima säilitamiseks peab piima panema puhtasse ja korralikult suletavasse nõusse, kindlasti märgi peale ka lüpsmise aeg. Toatemperatuuril püsib rinnapiim värske 8 tundi. Tavalises külmkapis võib piima säilitada 3 ööpäeva, sügavkülmas 2–3 kuud, külmkirstus kuni 6 kuud. Rinnapiima võib lapsele soojendada vesivannil vaid üks kord. Kui soojendatud piima jääb järele, viska see lihtsalt minema.
NB! Rinnapiima ei tohi mikrolaineahjus soojendada!

Mured rindadega
Valulik rinnanibu. Koheselt tuleb kontrollida, kas imetamisvõte on õige. Määri nibu spetsiaalsete leevendavate kreemidega (küsi apteegist kreemi, mida ei peaks maha pesema – nii saad olla indel, et see ei mõjuta imetamisel piima lõhna ega maitset). Aitab ka nibu rinnapiimaga määrimine. Vajadusel muretse nibukaitsmed.

Piimapais. Piimapais algab tavaliselt ummistunud piimajuhast, mis sulgeb mõne rinnas olevatest piimasagaratest nii, et piim ei pääse voolama ning tekib pais. Paisu tunned ära kõvast valulikust tükist ühes rinnas. Rind on suurenenud, turses, valulik ja piimaeritus rinnast on vähenenud. Pais möödub tavaliselt iseenesest, selle leevendamiseks võib natuke piima välja sõõrutada või pumbata.
NB! Ära pumpa rinda tühjaks, sellisel juhul tekib piima sama palju juurde!

Rinnapõletik. Mastiidi ehk rinnapõletiku puhul kaasnevad piimapaisu, rindade pisitraumade ja bakteriaalse põletikuga valusad tursunud rinnad, kõrge palavik ja halb enesetunne.

Toitumine imetamise ajal
Nagu raseduse ajal, ei tohi ka imetamise ajal dieeti pidada. Söö korralikult ja mitmekesiselt, vähemalt 2x nädalas kala ja täisteratooteid. Maitsesta toitu pigem tagasihoidlikult: sool, pipar, taimsed maitseained. Võimalikult vähe tarbi viinereid, margariini, saiakesi, küpsiseid, friikartuleid, krõpse, tsitruselisi, ananassi, kofeiini, alkoholi, nikotiini, küüslauku. Kui laps on rahutu ja nutab palju, mõtle, mida umbes 8–12 tundi tagasi sõid.

Imetava ema igapäev
Puhkus, uni, meeleolukõikumised, abi ja toetumise vajadus. Maga võimalikult palju, tudu päeva jooksul kord ka koos lapsega. Ilusa ilmaga jaluta õues. Igasugune keskkonnavahetus on noore ema jaoks hea.


Märkmed TÜ Kliinikumi perekooli loengust “Imetamine”.