ABC: Beebikino

Mõtlesin tükk aega, kas ja millal oleks õige aeg Oliver beebikinno viia. Foorumite lugemine sel teemal kasvatab ainult frustratsiooni, sest mõistlike nõuannete asemel on suur osa postitusi sõim “halbade emmede” aadressil, kes ainult omakasu peal väljas on ja lapsi oma lõbuks piinavad. Iroonia on see, et need teadjad sõimajad pole ise kunagi beebikinos käinud. Mis siis ikka – tuleb ise järele kontrollida, sest ega muidu ju ei tea, kuidas asjad tegelikult on!

Tartus toimib praegu kaks beebikino: kord kuus korraldavad eriseansse nii Cinamon kui ka Ekraan. Lõunakeskuses avatud Apollo kinos veel beebidega käia ei saa, sest Apollo beebikino toimub ainult Tallinnas (Solarises ja Mustamäel) ning Pärnus. Et korralik selgus saada, tuli järele proovida mõlemad pakutavad võimalused. Ja mis ma teada sain? Beebikinno võib minna küll!

Beebikino on sisuliselt võttes nagu suure perega õhtul teleka ees olla (eeldusel, et pereliikmeid on sadades ja lapsi on neist vähemalt pooled). Mõlemas kohas on saal hämar, aga piisavalt valge, et näeks ilusasti ringi liikuda, ükskõik, millises ruumi osas sa ka ei viibiks. Heli on piisavalt vaikne, et beebid omavahel ja vanematega juttu ajada saaks. Kes saab ja tahab, istub saalis, mugib näkse ja vaatab filmi, teised mängivad ekraani ees põrandal või liiguvad ringi. Ideaalis ei häiri ühed teisi ega teised esimesi. Või kui häirivad, siis ei lase keegi end sellest kõigutada.

Eks oleneb palju ka sellest, mis eesmärgil keegi kinno on tulnud. Kui tahad lihtsalt üksi või sõpradega kinno minna või su laps on juba piisavalt suur, võiksid eelistada muid variante kui beebihommikut. Nii saad oodatud kogemuse ega napsa ära kohta teistelt, kelle jaoks see võib olla ainus variant kinno sattuda. Minu jaoks on beebikino hea võimalus oma laps teiste omavanustega kokku mängima lasta. Seda, et filmile keskenduda saaks, arvestades Oliveri aktiivsustaset, ma ei eeldanudki. Ja saingi täpselt seda, mida arvasin: poisil oli tore teistega hullata ja mööda treppe turnida. Vahepeal sai ka ekraanile kiigatud, aga meie mõlema põhiaur läks toreda seltskonna nautimisele.

Beebikino esimene reegel võiks olla: osta pilet ette! Cinamoni saabusime umbes 20 minutit enne seansi algust. Selleks ajaks olid kahe töötava kassa ees pikalt kinokoridoridest mööda looklevad sabad, kus kulgeti edasi kohutava aeglusega. Selle kõige (ja vahepealse segaduse, kus tundus, et terve 300+ kohaline saal on välja müüdud) tulemusena jõudsime saali siis, kui film oli juba alanud. Ekraani mineku eel olin juba targem ja ostsin internetist pileti enne ära.

Teine asi, millele mõelda, on istekohtade valik. Soovitan need valida lähtuvalt lapsest, kellega koos kinno lähed. Kui tegu on väikese beebiga, kes veel ei rooma ja tõenäoliselt kogu aja mõnusasti põõnab, või hoopis suurema lapsega, kes eelistab ringijauramise asemel filmi vaadata ja plõksmaisi süüa, võta koht kusagile rea keskele, et ekraani endale meelepärasest kohast jälgida. Kui sul on aga põnn, kes tahab ringi liikuda ja teiste lastega suhelda, on mõistlik võtta endale kohad rea äärtes, et teisi segamata ringi trallitada saaks. Muide, Cinamonis saab pisikestele suhtlejatele mõeldes osta esireapiletid, Ekraanis on aga esimene rida tühjaks jäetud, et seal saaksid istuda vanemad, kelle lapsed põrandal hullavad.

Vast ongi mõistlik võtta ette teemad, millele ise enne kinnominekut mõeldud sai ja kahes kinos käimise kogemusi omavahel võrrelda. Nii võiks otsuse tegemine teiste jaoks lihtsam olla. Kuna nii Cinamon kui ka Ekraan on üsna Tartu kesklinnas, ei mõjuta enda elukoht ilmselt eriti palju kinoeelistust, kuigi see võib olla mugavuse küsimus. Küll on aga muud tegurid, mis on veidi erinevad. Lisaks võiks enne kinnominekut uurida majareegleid ja juba kohapeal olles oma lapsel silma peal hoida, et ta näiteks põrandalt plõksmaisi või küpsisejääke endale suhu ei topiks. Head võrdlemist ja toredat kinokogemust!

Beebihommikud Tartu kinodes

  • Toimub kord kuus, Cinamonis tavaliselt teisipäeval, Ekraanis kolmapäeval.
  • Pileti hind Cinamonis ühele lapsevanemale ja kuni 2-aastasele lapsele kokku 3 eurot, Ekraanis ühele lapsevanemale ja kuni 3-aastasele lapsele kokku 3,40 eurot. Vanematele lastele tuleb osta lisapilet.
  • Kinosaale, kus beebikino näidatakse, on Cinamonis üks – seal on üle 300 istekoha, Ekraanis toimub see mõlemas kinosaalis, mis on Cinamoni omast tunduvalt väiksemad.
  • Käru võib Cinamonis parkida nii kino koridori, kinosaali ette kui ka kinosaali, Ekraanis tuleb käru panna piletikassade ette loodud käruparklasse.
  • Turvahälli saad panna enda istekoha kõrvale – vanema ja beebi ühispileteid müüakse mõlemas kinos niikuinii paarisistekohtadele.
  • Nänni jagatakse mõlemas kohas kinosaalide ees. Seal tutvustatakse soovijatele beebitooteid nagu erinevad söögid, vitamiinid vms, ning antakse kaasa ka tasuta nännikott nende toodetega.
  • Valgus on mõlemas kohas piisavalt sume, et saaksid oma võsukesel silma peal hoida.
  • Heli on tunduvalt vaiksem kui tavalise kinoseansi ajal, nii et lapse kõrvakuulmise rikkumise pärast ei tohiks muretseda rohkem kui kodus teleka kõrval. Cinamonis tundus heli veidi vaiksem kui Ekraanis.
  • Mänguasjad on mõlemas kinos ekraani ees põrandal maas ja on mängimiseks kõigile lastele. Cinamonis oli mitu suurt kasti paljude erinevate mänguasjadega, Ekraanis oli vähemalt meie esimesel beebikinokülastusel üks kast suurte kummiklotsidega, neljane beebikiik ja katkine nukukäru.
Advertisements

Sellise asja sain valmis!

Eile sain vaba õhtu – muusikaviktoriini 5. sünnipäev oli selleks igati hea võimalus aega veeta. Ei mäletagi õieti, millal viimati nii tore oli. Aitäh veelkord kõigile, kes tekstide ja materjalidega aitasid. Ja aitäh Margile, kes oma vabast ajast mulle inDesigni vallas õpetussõnu jagas.


No on ikka uhke tunne küll :)

ABC: Esmaabi väikelastele (teooria)

Model White Male First Aid 3d Model 3d Isolated

Väikelaste esmaabi erineb tavapärasest esmaabist mitmel põhjusel. Beebidel on võrreldes ülejäänud kehaga suur pea, mis tähendab, et nende raskuskese on mujal – kukkudes jõuab esimesena maani pea. Neil on kitsad hingamisteed ja neelamisrefleks, mis teem lämbumis- ja mürgistusohu tunduvalt suuremaks. Samuti on nende luud veel pehmed. Väikeste kukkumiste puhul on see hea, luumurde on beebidel väga harva, suure trauma puhul on asi aga väga tõsine. Peamine erinevus täiskasvanutest on see, et väikelapsed ei oska veel rääkida – seega peab abistaja ise aru saama, mis on lahti ja kuidas last aidata. Laste puhul tuleb õnnetusi ja tervisemuresid võimalusel ennetada, sest kui juba jama on majas, siis võib asi väga tõsine olla.

Lämbumine
Rinnapiima kätte imikud ei lämbu, küll võib kurku kinni jääda tahke toit. Söögiaeg peaks mänguajast eraldi olema, sest kui väikelaps teeb mitut asja korraga, on suurem oht, et ta midagi kurku tõmbab.

Kuidas aru saada, et laps lämbub? Hingamine muutub katkendlikuks, jume muutub sinakaks, lõpuks kaotab laps teadvuse.

Kuidas lämbuvat last aidata? Jälgi teda mõni hetk – kui ta hakkab tugevasti köhima, peaks 3–5 köhatusega hingamisteedest takistuse ise välja saama. Jõuetu köha on halb märk – võta laps kõhuli enda põlvele või käsivarrele, tema pea kehast natuke allapoole ning löö paar korda lahtise peoga õrnalt aga kindlalt abaluude alla, suunaga pea poole. Löök peab olema piisavalt tugev, aga lapsele ei tohi see haiget teha. Kui otsustad last raputada, tee seda õigesti! Võta kinni tema puusaliigestest ja last pea alaspidi hoides tee 4–5 konkreetset raputust suunaga alla (see on sama toimega, mis täiskasvanutele Heimlichi võte). Ära last loksuta, sest võid kogemata tema kaelale viga teha.

Elustamine
Kui imikut on vaja elustada, toimi järgnevalt: helista kiirabisse, pane telefon kuulari peale ja alusta elustamisega (vajadusel keera enne seda uks lukust lahti), südamemassaažis ei tohi abi saabumiseni pausi teha – välja arvatud juhul kui imik tuleb teadvusele ja hakkab iseseisvalt hingama – sest liikuv veri hoiab organid töös.

Elustada tuleb kõval pinnal, et keha elustamisele võimalikult hästi reageeriks. Imiku pead EI TOHI kuklasse kallutada nagu täiskasvanutel, see blokeerib tema hingamisteed. Kuni 8-aastase lapse puhul tee vaheldumisi 2 hingamist ja 15 massaaži (vanemad lapsed on füsioloogiliselt nagu täiskasvanud, neile tee 2 hingamist, 30 massaaži).

Hingamine. Tõmba sisse suur kogus õhku ja hinga lapsele rahulikult suhu. Imiku puhul kata oma suuga kinni nii tema suu kui ka nina, suurema lapse puhul sulge hingamise ajal oma käega tema nina.

Südamemassaaž. Imikul võta kahe käega rindkere ümbert kinni ja suru mõlema pöidlaga rinnakut 2–5 cm allapoole. Väikelapse puhul võid selleks kasutada ühe käe peopesa alumist osa, 8-aastase lapse ja täiskasvanu puhul mõlemat kätt.

NB! Igal aastal toimuvad 16. oktoobril üle Eesti tasuta elustamiskoolitused. Võta võimalusel neist osa.

Allergiad
Kui beebi nägu või mähkmepiirkond on tihti lööbene, näitab see soodumust allergilisusele. Allergiad võivad süveneda, nii et lööbe ilmnedes püüa leida, mis seda tekitas. Lööbega tegelemine on lihtne, ohtlik on see, kui tekib ka turse. Näiteks loomahammustuse puhul ei ole mure hammustus, vaid valguallergia, mis võib tekitada turse. Turset tuleb jahutada ja tuulutada, kui muretsed või lapse keha reageerib väga kiiresti, kutsu kohe kiirabi. Äge allergia võib 12 tunni pärast uue lainena korduda, nii et laps tuleb igaks juhuks jälgimise alla võtta.

Mürgistused
Väikelapse jaoks on kõige sagedasemad ja ohtlikumad mürgistuse allikad ravimid ja kodukeemia (valgendid jm puhastusvahendid). Kui laps on neelanud söövitavat asja, EI TOHI oksendamist esile kutsuda, sest see võib uuesti söögitoru kahjustada. Kui laps ise oksendab, siis on okei, keha teeb nii mao puhtaks. Jooda talle sisse vett või rinnapiima (aga mitte liiga palju), et suu puhas oleks. Maoloputus tuleks teha tunni jooksul. Kui pärast loputust laps ei suuda imeda, neelata, võib olla tegu söövitusega – kutsu abi.

Puugid
Võta naha ligidalt puugist kinni ja pööra ta vastupäeva välja. Haige puugi ohtlik koht on tema tagaosa, nii et tegutse kiiresti. Pane kirja, millal lapsel puuk oli, haiguse avaldumine võib aega võtta 10–14 päeva – varem ei saagi uurida, kas midagi on lahti. Valge ring + punane ring = borrelioos, entsefaliit käib lainetena. Väikelaps põeb puugihammustused täiskasvanust kergemini läbi.

Viirusinfektsioonid
Kõriturse. Võib tekkida kuni 5-aastasel lapsel. Kui laps nn haugub, on tõenäoliselt tegu kõritursega, kui sellega kaasneb ka vilistav hingamine ja sekreet, võib tegu olla bronhiidiga. Reageeri kohe aurutamise ja ravimitega. Hingamisteid tuleb kõriturse puhul niisutada, ükskõik kas külma või sooja auruga, kasuta näiteks inhalaatorit. Kui kodus ühtegi abivahendit ei ole, kutsu igaks juhuks kiirabi.

Alapalavik. Hoia lapse käed ja jalad soojas, mässi ta teki sisse ja võta endale kaissu.

Palavik. Palavikus laps vajab rohkesti juua. Kui ta ei pissi, on palavik tekitanud vedelikukao ja laps tuleks haiglasse viia. Palaviku alla saamiseks võta ära mähe ja kasuta ebameeldivalt jahedat lappi (20–21 kraadi), niisuta sellega kaenlaaluseid, otsmikku ja kukalt, kõrge palaviku korral kasuta ka valuvaigisteid. Kui palavik paneb lapse iiveldama, oksendama, kasuta küünalt, kui see aga kõhu lahti lööb, siis siirupit. Paratsetamooli tuleb lastele anda kõrge palaviku puhul (+38 kraadi ja kõrgem) 15 mg 1 kg kohta, uue doosi võib anda 4–6 tunni järel. Kui tunni ajaga paratsetamool aidanud pole, anna lapsele lisaks ibuprofeeni. Ibuprofeeni tuleb anda 10 mg 1 kg kohta, järgmise korra vahe peaks olema vähemalt 6 tundi. Kui palavik ei allu, on midagi valesti – tegu võib olla näiteks kopsupõletikuga. Kui lapsel tekivad palavikukrambid, helista kohe kiirabisse, sest krampide ajal on aju hapnikuta. Kui oma otsuses kahtled, helista näiteks lastekliiniku valvearstile.

Traumad
Kui võtaksid mõne trauma korral ise valuvaigistit, siis anna seda ka lapsele.

Põletus. Kõige tavalisem õnnetus, mis väikelapsega juhtub, on endale kuuma joogi kaelatõmbamine. Võta lapselt kohe kuumad ja märjad riided seljast ära ja jahuta teda voolava vee (u 20 kraadi) all 20 minutit – põletus toimetab naha all edasi, nii et korraks jahutamisest ei piisa. Kui meedikut pole vaja kutsuda ja põletusvillid on väikesed, kanna pärast jahutamist põletuse kohale Burnjel geeli (hoia seda külmkapis). Kui põletusest tekivad aga suured villid, vii laps pärast jahutamist traumapunkti, kus meedik villid avab. Arsti sekkumist saad hinnata põletuse ulatuse ja koha järgi: kui põletusepind on suurem kui 5% (inimese käelaba on u 1% tema nahapinnast) või põletus on kaela- või kubemepiirkonnas, on vaja arsti.

Kukkumine. Kukkumine ehmatab ja teeb haiget, nii et nutmine on igati normaalne. Kile nutt võib aga millestki märku anda. Jahuta äralöödud kohta ja anna lapsele juua. Kui ta rahuneb ja käitub normaalselt, on kõik ok. Kui ta aga jääb uimaseks, oksendab, käitub kummaliselt või ei suuda näiteks asju normaalselt haarata, võib asi halb olla, nii et küsi abi. Kui lapsel on peavigastus, helista kiirabisse või vii ta ise traumapunkti. Imiku puhul on kõrge ja tõenäoliselt ohtlik kukkumine kaks tema kehapikkust.

Muhud, sinikad, haavad. Jahuta ja vajadusel puhasta haiget saanud koht. Kasuta haavalappi ja seo haav sidemega kinni. Väikelaste haavad üldjuhul liimitakse, suuremad haavad õmmeldakse.

Liigesed, lihased jm. Laps võib rapsides liigese paigast tõmmata. See nõuab valuvaigistit ja paikapanekut. Kontrolli, kas ta saab viga saanud jäset ilusasti liigutada või ei.

Uppumine. Too laps kiiresti veest välja, kutsu abi ja elusta.


Märkmed koolituselt “Väikelaste esmaabi”.

ABC: Geniaalne leiutis #6 – nibukaitsmed

nibukaitsmed

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama sellest, et ilma nibukaitsmeteta ei oleks ma ilmselt jõule üle elanud. Või, noh, ilmselt oleks küll, kuigi tunne oli karjuvalt vastupidine. Elasin üle sellise “lusti ja lillepeo” nagu rinnapõletik ja ausalt öeldes ei taha seda enam kunagi kogeda. Kuidas seda nüüd kirjeldadagi… Mu ainus kogemus, mis on olnud sama valus, oli sünnitamine. Ja kuigi seda ma oleks küll nõus kunagi tulevikus uuesti tegema, siis rinnapõletiku puhul ma ühtegi positiivset tulemit ei näe.

Piimapaisu ma imetamise algusajast endal ei mäleta. Meil läks see suhteliselt kergelt, Oliver sai toreda ämmaemanda abiga imemisvõtte oma teisel päeval selgeks ja kuigi äkki saabunud uus rutiin pani mu rinnad lõhenema ja veritsema, siis erilist valu see ei teinud. Piima tuli kenasti, põletikku ei paistnud kuskilt. Üle poole aasta seda õnne aga nautida ei saanud.

Paar päeva enne oma pühadetuuri (meil on ju vaja läbi sõita mitu linna, et terve perega koos jõule pidada saaks) algust tundsin end natuke väsinuna. Väike väsimus kasvas kiiresti suureks ning hankis endale seltskonda ligi 40-kraadise palaviku ja põletava rinnavalu, mis kaasnes mu esmakordse piimapaisuga.

Piimapaisust vabanemiseks on esimene asi rindadest piim välja saada. Kõlab lihtsalt, aga kui sul on tunne, nagu rindade asemel huugaks hoopis tulikuum grill ning iga väiksemgi puudutus selles piirkonnas mõjub, nagu midagi sealt ära rebitaks, siis… No siis ei ole selle lihtsa asja tegemine üldsegi lihtne. Rinnapump ei toiminud ja iga kord, kui Oliveri rinnale sööma tõstsin, karjusin valust. Nii ei saanud edasi minna.

Teisel päeval, kui palavik oli talutav (kõigest kusagil 38 kraadi ringis), vedasin ennast apteeki ja ostsin nibukaitsmed. Juba esmakordsel proovimisel imetamise ajal sain aru, et see oli mu elu parim investeering. Oleksin ühtäkki nagu õudusfilmist otse romantilisse komöödiasse sattunud, sest vahe eelnevaga oli lihtsalt nii suur! Põletavalt piinava valu asemel tundsin kerget ebameeldivustunnet, mis kiirelt normaalseks tasanes. Pätakas sai rahulikult süüa ja mina üle pika aja samal ajal rahulikult pikutada ja puhata.

Vähem kui nädal hiljem tulid pais ja põletik tagasi, aga seekord olin ma nende jaoks valmis. Lisaabi sain jääkottidelt ja spetskreemidelt, mis nahka ja selle all möllavat põletikku rahustasid ja elu peaaegu elamisväärseks tegid. Täna on esimene päev, mil kraadiklaas näitab 38.8 asemel 35.5 ja ma loodan, et vähemalt selleks aastaks on sellise naljaga lõpp. Oleks mul ainult kohe alguses kaitsmed võtta olnud!

ABC: Geniaalne leiutis #5 – tegeluskuubik

tegeluskuubik

Kujuta nüüd ette, et oled viis kuud vana beebi. Ümbritsev maailm on täis huvitavaid ja kummalisi asju ja olendeid, aga sinu ainus variant maailmaga tutvuda on kõhuli või selili vegeteerida ja ringi vaadata. Katsuda ja suhu toppida saad ainult neid asju, mis sulle kätte satuvad. Päris igav ja frustreeriv, kardan ma.

Lahendus oleks leida mingi eriti põnev asi, mis pakuks mitmekülgset avastamisrõõmu. Oliveri õnneks saatis tädi Ailie Šotimaalt juba mitu kuud tagasi talle laheda tegeluskuubiku, mis seni voodiääre küljes rippus ja mida oli tore käte ja jalgadega lüüa (sest pehme ja värviline kuubik teeb selle peale häält). Nüüdseks on käes uus faas, kus selle täitsa enda kätte võtta saab, et seda igalt poolt uurida, mudida ja nätsutada. Ja see pätakale meeldib. Väga!

Tartus olen poodides näinud sarnaseid kuubikuid, mis on küll natuke…robustsemad. Põhimõte on neil aga sama: kuubiku iga külg on kaetud eri materjaliga, millel on lisaks teistmoodi mustrile ka erinev tekstuur. On triibuline külg ja mummuline külg, velvetist külg ja karvase pärdikupeaga külg. Lisaks veel mustreid ja tekstuure nii külgedel kui ka servadel, kuhu on kinnitatud paela- ja nöörijupikesi ja isegi krabiseva sisuga pehme käepide.

Põnni lemmik on peegelpinnaga kuubikukülg, kust ta näeb kõige põnevamat asja siin maamunal: iseennast. Peeglid on üldse talle väga huvitavad. Süles olemise ajal meeldib talle hüpitamise ja lendamise kõrval vähemalt sama palju ka peegli ees nägude tegemine. Siis tekib Oliveril muidugi küsimus, et kuidas see teine nunnu beebipoiss sinna seina sisse ära mahub. Kas ta on teisel pool seda “akent” või mis? Avastamisrõõmu oh kui palju!


Igatahes on tegeluskuubik kindlasti väärt mänguasi, mis võimalusel oma beebile muretseda. Ega seda peagi poest ostma, piisab kui endal õmblusmasin ja fantaasia olemas :)