2011 sai säänne

Need, kes mu blogi loevad, ilmselt ootasid juba seda sissekannet. Täiendasin Kulturg-lehte ka alles äsja, et enam-vähem aastast mingi pilt ette saada. Viimatine sissekanne sinna oli umbes aprillist, nii et hekseldasin oma märkmiku viimased kaheksa kuud läbi ja taastasin nii palju kui suutsin.

Avaküljel on aga see sissekanne. Minu traditsiooniline aastakokkuvõte, idee (loe: ankeet) kunagi hallil ajal Evelinilt pätsatud. Ehk siis vastused etteantud küsimustele, millele üritan mööduva aasta lõikes n-ö õigeid vastuseid leida. Teiste küsimustele on ju palju kergem vastata kui ise midagi nullist välja mõtlema hakata. Ilmselt ma räägingi nii vähe seepärast, et keegi ei küsi piisavalt (või siis joon liiga vähe :P). Olgu, kuidas on, aga siit ta siis tuleb:

suurim prohmakas – võrrand, mis sisaldab veini ja vähemalt üht muud alkohoolset jooki
suurim kordaminek – ülikooli lõpetamine!
parim eesti tutvus – ühtegi uut säravat hetkel meelde ei tule, tooksin pigem välja selle, et sel aastal hakkasin uuesti suhtlema mitme n-ö “vana sõbraga” (jah, Piret, näiteks sinuga)

parim muu tutvus – ma ei jõudnud sel aastal kordagi Eestist väljapoole ja ka väljamaalasi nägin palju-palju vähem – ei tahaks kedagi esile tõsta
halvim eesti tutvus – ilmselt peaks edaspidi selle ja järgmise küsimuse välja jätma, sest ma kunagi ei oska sellele midagi vastata
halvim muu tutvus – ilmselt peaks edaspidi selle ja eelmise küsimuse välja jätma, sest ma kunagi ei oska sellele midagi vastata

lemmik telefonikõne – iga kõne, kui mulle helistatakse lihtsalt selleks, et minuga rääkida, isegi siis, kui see on öösel kell neli vms
aasta lause – “Kus su kaasa on ja millega ta tegeleb?”
aasta lollim küsimus – “Ah?”
minu kõige lollim sõnaaps – ma ei tea… Ma peaks tihedamini kõrvu pesema või vähem unelema, sest ma kuulen päris palju asju valesti ja reageerin sellele tekstile, mida ma arvan, et ma kuulen.

lemmikvoodikaaslane – *muigab*
lemmikfilm – “Submarine”
lemmikraamat – ma ei saa midagi välja tuua, sest mul on häbiväärselt vähe vaba aega ja raamatuid lugeda ma praktiliselt jõudnud ei olegi (kui kohustuslikud koolitöödeks vajalikud artiklid kõrvale jätta)…
suurim ettevõtmine – lõpetasin baka lõpuks ära ja astusin magistrisse!
lemmiktelesari – “Gossip Girl” – You know you love me, xoxo

suurim rõõm – kõlab ilmselt jube läägelt, aga iga õnnelik kodune hetk on suurim rõõm
suurimad pisarad – eks ma olen neid hooti valanud päris ohtralt, pisarakanalid on korras!
suurim üllataja – Fredy pere :)

kõige khuulim koht – Randvere
kõige khuulim hommik – iga hommik kui ma ei ärka üksi
kõige halvem hommik – iga hommik kui ma ärkan üksi
kõige khuulim kink – Allan tegi mulle kas sünnipäevaks või soolaleivaks rebase

parim kohvikaaslane – ma ei joo kohvi
kõige kallimad – minu Inimesed
kõige khuulim kooliaine – etenduse analüüsi süvakursus “kikkis äässi”, nagu on popp öelda

suurim shokk – kui mulle helistati paar päeva enne lõpuaktust ja teatati lambist, et kui ma kohe mingit ulmesummat ei maksa, siis ma paberit kätte ei saa – see oli kusjuures päriselt

parim laul – põhimõtteliselt iga laul, mida… Pagan, jälle kisub läägeks :D
kõige parem koht – Annelinn :)
parasiitsõna – taasavastan eesti rahvakultuuri, ehk “kurat!”

leid – 42″ LG full HD teler, mis meil riiulil seisab ja on suur ja ilus :)
drama queen – ära mõtle üle!

parim kuu – mmm… Bilanss on iga kuu lõpikes lõpuks ikkagi positiivne olnud, aga eriline idüll oli vist selgi aastal detsembris
läbikukkunud idee – korralik puhkuse veetmine
parim sms – “Ma nägin terve öö unes zombide slashimist. Tegi tuju paremaks ja soovitan sullegi”

räigem stoori – tõsine surmahirm väga tuulisel järvel (järv oli suur ja sügav, kanuu väike ja kerge ja mina ei oska endiselt ujuda-ujuda)
aasta jook – Kopparbergi pirnisiider
aasta avastus – tegelikult on ju kõik hästi

kõige mõttetum tegu – selle tabeli koostamine? :) Ma ei tea enam, peaks vahelduse mõttes järgmise aasta lõpuks mingi uue süsteemi välja mõtlema või väga vana asja taaselustama. Pisikeste aasta auhindade andmine suvalistes kategooriates, mis ma ise välja mõtlen, oleks ka päris tore.

—
2011 oli siis umbes selline. Head vahetust ja tulge homme peole!

Head pühad!

Nii, järgnevad paar päeva olen ma sarnaselt kõigi teistega tõmbunud n-ö pere rüppe ja ei kavatse url väga aktiivne olla. Aga ma tahtsin enne seda lihtsalt kõigile häid pühi soovida. Ja seda ka öelda, et kui rohkem ja vähem kahtlased tervisemured ja mingid jamad välja arvata, siis vähemalt eraelus on mul praegu ikka pagana hea aeg (sest mul on endiselt maailma kõige parem mees EVER) ja ma soovin kõigile, et teie saaks olla sama õnnelikud kui mina :)

—
Ega siis muud, kui musid – ja ärge unustage hääletamast Eesti Top 7 ja Aastahiti edetabelis!

Toksige Google’isse “let it snow” ja…hoplaa!

Tartus on juba paar korda lund sadanud. Esimene kord vaatasime aknast välja ja sattusime hetkeks vaimustusse. Ilus oli õhtuhämaruses tänavalaternate valgel suuri lumeräitsakaid langemas näha. Kahjuks on kõik need korrad aga lumi ka ära sulanud, jättes tänavatele koleda plöga ja pannes jalanõude pärast ahastama. Mina olen selle poolt, et plögajama vahele jätta, võiks olla näiteks soe ja kuiv lumetu aeg ja siis – hoplaa! – ilus paks lumi maas. Ja siis kunagi märtsis näiteks jälle – hoplaa! – ilus soe ja kuiv. Ilma igasuguse vihma ja sogata seal vahepeal.

Kaardid on ka juba tulema hakanud. Saime täna toimetusse isegi šokolaadi, varem on tulnud suur seinakalender ja muud nänni. Pärast elektrimeeste käiku leidsin tagasi tulles oma klaviatuuri pealt isegi väikese volditud tähekese. Peab ise ka hakkama vaikselt kaarte saatma ja kingituste otsimise jaoks aega leidma. Noh, Fredyga on lihtne, aga mul pole õrna aimugi, mida kellelegi teisele kinkida. Täiesti tume maa. Ilmselt see on nii, kui ainult ühe inimesega suurema osa ajast ninapidi koos oled. Igatahes, kui keegi teab, mis kellegi rõõmsaks teeks, siis võib vihjata.

Minu puhul pole näiteks šokolaadi mõtet kinkida, sest ma ei söö seda nagunii :) Ja tegelikult… Ma kasutan üldse nii vähe asju ja valin neid nii hoolikalt, et ma isegi ei kujuta ette, kuidas ilma koos poodi minemata midagi saada. Isver, ma olen vist ise kõige keerulisem juhtum praegusel hetkel… Midagi praktilist ilmselt? Või midagi tobenaljakat, millega oleks lihtsalt lahedalt totter asjatada? Või pean ma tõesti hoolikalt järele mõtlema, mida materiaalset ma tahan ja siis vihjeid tegema? *ohkab*

Edit hiljem: Muusika. Muusika on lihtne – pea igas muusikapoes olemas ja CD-plaate saan pidudel mängida. Ja mul ei ole paljusid häid plaate, mis võiks ju olemas olla. Toetame eesti artiste: Badass Yuki “Black Apple Trip”; Ewert and the Two Dragons “The Hills Behind The Hills” ja “Good Man Down”; Genialistid “Kogutud noorus 1993-2001″; Lenna “Lenna”; Vaiko Eplik ja Eliit “2: Aastaajad” ja “V ehk tants klavessiini ümber”.

Edit veel hiljem: Ja tegelikult seda ka, et ma jumaldan villaseid sokke, ausõna!

—
Pagana keeruline ikka see jõuluaeg!

Vahel on tunne…

Täpselt nädal aega tagasi tahtsin kirjutada sellest, kui hästi kõik on. Mingi uus leitud side ja veider helge soojus, mis kutsub järjest rõõmsamalt igal õhtul töölt või koolist koju tulema. Aga see oli nädal tagasi.

Praegu on tunne, nagu upuks aeglaselt ja hirmutavalt vaikselt. Ma nägin uppumist isegi ühel ööl unes, ei olnud sugugi nii ilus nagu räägitakse. Muusikat ei olnud, valgust ei olnud. Oli lihtsalt õõvastavalt vaikne ja abitu tunne. Häält teha ei saanud ja mitte midagi muud ka. Pime ja üksi oli olla. Ja tuttav tunne, nagu oleks seal juba varem olnud.

—
Kuulasin täna hommikul jälle Muse’i.