Missile

I have blood, so hurt me

—
I Like Pretending

Mmm….

Tallinn on alati õige valik. Hetkel olen ma väga rahul. Üle pika aja sain normaalselt magada ja see on juba midagi, mille eest tohutult tänulik olla. I missed that.

Kruvi laseb mööda tube ringi ja ahistab kõike ja kõiki, mis/kes talle ette jäävad. Enamasti ikka asju, mina väga ette ei jää, kui ta just meie galopihoos jälle mulle peaga vastu jalgu ei jookse.

*ringutab mõnusasti* Ma arvan, et väike pesu, väike söök, väike lillekastmine, väike pakkimine ja siis paari tunni jooksul Tartusse. Virge! Kas sa Geni viitsiks võtmete järgi tulla?

Edit hiljem: Ma ei saa aru, kuidas Tartus olla on. Küüni tänavat mööda on hea kõndida, päike paistab ja oleks nagu hea. Samas… Samas ma ei ole üldse kindel, sest ma ei ole siin linnas täna veel piisavalt kaua olnud. Kõik saab veel nässu minna. Kõik-kõik-kõik.

Spetsiaalne vanasõna Virgele ka: Parem Vana Tallinn ja piim kui Vana Tallinn ja… Pudel Vana Tallinnat.

—
I too would like to dance with you, but I’m afraid you won’t let us.

Pointless nostalgic?

Red Hot Chili Peppersi superstar top 10 esimesel kohal on “Give It Away”. Enne seda sai veel 9 loo jagu nostalgitsetud. Nagu ikka enamasti juhtub, kui ma üle hulga aja telerit näen. Tallinnas olles näidataksegi tavaliselt lapsepõlve lemmiklugusid või siis sarju, mille näitamise lõpetamine tundus kunagi maailmalõpuna. Muhe. Enne, kui MTV Two’d vaatama klikkisin, näitas kuskilt vene musketäre. Nostalgia, ma ju räägin.

Öö oli jälle üsna halb. Õnneks mitte nii jube, aga enam-vähem normaalselt magama sain… Üsna hommikul. Ei jõudnud lihtsalt enam. When will this end? Aga kui head nägu teha, siis on ju kõik hästi, eks ole? Astusin kassile peale mingi hetk, kui ringi tuiasin (no worries, Virge, ma olin ise rohkem ehmunud kui Kruvi). Täna peab EHL-is eriti adekvaatne olema. Peaks igaks juhuks vist üle vaatama, mis me sel aastal teinud oleme?

Edit hiljem: Naiss, Lennart ei maininud, et ma pean sõna võtma seal. Jei. Vähemalt teab nüüd 26 harrastusteatrit, mis asi see Noorte Teatritehas on. Hea seegi. Üldkoosoleku parameetrid olid veidrad. Esimenes päevakorrapunktid läbisime tunni ajaga, siis rääkis ülemaailmse harrastusteatrite liidu president Paddy meile natuke juttu, siis söögipaus, millele järgnes päevakorra viimane punkt – üsna triviaalsed pseudoprobleemid, mis ehk olid kuidagi mingit pidi sellega seotud, võtsid aga nii suure osa ajast, et lausa kõhe hakkas.

—
Mul pole õrna aimugi, mis linnas ma lõpuks täna olen.

Pealinna leib

Tallinn.

Siiasaamine oli muidugi omaette saaga. Ronge ma enam küll ei usalda, rongijaamu ka mitte, samas õhtune buss oleks poolel teel peaaegu võssa keeranud mingil õnnetuskohal vist. Ma ei saanud väga hästi aru nagunii, mis toimus, sest ma olin esiteks vähesest unest ja teiseks ohtratest allanitest piisavalt deliiriumis, et suurt midagi mõigata ja pidevalt ära kukkuda.

Esimene kõne, mille Tallinnas olles sain, oli umbes sisuga “Tsau, ega sa juhuslikult praegu Genis ei ole?” Ma juba ootan, millal ma hakkan hordide viisi saama kõnesid teemal “Kus Lennart on? Mis ta teeb?”, nagu tavaliselt sellisel ajal, kui mina olen Tallinnas ja tema Tartus või Kärdlas, nagu praegu. Geni-küsimused go without saying.

Mari tuppa tegin endale pesa, sain lõpuks pihta, miks MiniMe ära ei ole ühendunud mitte millegagi viimasel ajal. Väike miskalkulatsioon IP-aadressi määramisel. Saime koos sellest üle. Helin märkas mu uut looki, Maili imestas, et ma kloorivett joon. Kruvi ronis kapi otsa, lakkus mu arvutit ja puges mu roosa (sic!) teki alla, aga muidu on ta igav. Võiks ju väikest actionit teha, nagu reklaamitud, aga väga nagu ei.

Ahto pani NO jänese-lavastuse klipid netti üles. http://www.vimeo.com/4201364 on see aadress, kus neid näha saab (kui su arvuti/netiühendus ei ole jobu, nagu mul hetkel). Neil tuleb nüüd kõikide tükkide kohta sellised mõneminutilised tutvustavad klipid. Et seda nüüd ka teate, hoidke silma peal.

Bleh, ilma Virgeta on natuke veider siin olla. Ideaalis oleks muidugi plaanidesse kuulunud ka õhtune Epliku Bowie laulude akustiline kontsert. Aga, noh, Edelaraudtee kriipsutas kenasti selle plaani maha. Tänks, Edelaraudtee. Teinekordki. Mitte. Teinekord ma isegi ei vaata rongiaegu, vaid jään Tartusse ja lähen tasuta Eplikut hoopis seal kuulama. In your face, eks ta ole.

—
Tallinnas on hea, samas jäid mõned jutud Tartus poolikuks ja kes teab, millal need lõpuni räägitud saab.

Bleh

Mõtle veel, et tuled oma arvutiga enne pealinna sõitu Geni netti istuma ja rongini aega parajaks tegema. MiniMe’st on saanud jobu, kes lihtsalt ei ühendu ära. Õigemini, mis kasu on märgist “connected“, kui iga asja peale öeldakse ainult “cannot find server“? Masendav.

Kui ta seda nalja Tallinnas jätkab, on mul põhimõtteliselt kasutu ja kuramuse raske lisakott. Masendav. Keegi viitsib seda appi tarima tulla 17:24 rongile? Pretty please. Ja see, et Allan mulle pidevalt uusi VT-sid ette kallab, ei tee mind adekvaatsemaks jõujuurikaks. Ma pidin niigi seda puusale spänkimist kaine peaga kodunt siiani kannatama. Arvutikotid on masendavad. Ja Macid on masendavad. Kogen seda jooksvalt.

Kui seda homset aastakoosolekut poleks, saaks täna Jaagu ja Kiuri filmi esikale minna – ja otse loomalikult nii palju tikuvõileibu süüa, kuni isegi Jaak mõtleb, et minuga on liiga veider suhelda. Aga, noh, majanduskriis – mis siis, eks. Ah, mis ma jahun. Kui EHL-i värki poleks, siis ma oleks Kärdlas praegu. Mina ei tea, on kahju või ei ole? Eh…

Edit hiljem: #gallia sõim# Miskuradipärastonkiirrongilniikiireettamituminutitvaremväljasõidab???!!! #ahastav karje, millele järgneb hammaste kiristamine# Põhipohh, mina ei viitsi kolm tundi ebamugavas rongis passida ja tagasi rongijaama ka ei viitsi minna, bussijaam ju palju lähemal. Deal. Viimane buss, here I come (kunagi hiljem ja piisavalt jokkis)!

—
Võeh. Muus osas ma ei oska veel midagi öelda. Ehk on selginemistega. Ma’itia, ei saa aru veel.

PS. Tere, jah.

“Ära karda, usu ainult!”

Hea, et mul üks tekst peas on ja üks väike sinine raamat olemas. Muidu ma kardan, et ma ei oleks seda üle elanud. Ja ma ei tee nalja. See hommik EI OLNUD naljakas.

—
I have no idea, what it was, but I hope it scared the hell out of me.

Vamp vs zombi

Kui antakse valida, siis kindlasti esimene. Esiteks juba puht esteetilistel kaalutlustel, mida on peeglist parem vaadata (and don’t start giving me the crap, that vampires can’t leave a reflection in the mirror). Teiseks eesmärgipõhiselt. Mugavam ja puhtam on valikuliselt verd imeda, kui valimatult üritada kellegi kolpa näksida, loota hallollus hambu saada and result in leaving a mess behind.

Samas on mõlemal puhul tegu sellega, et kumb vaevatud olend sa ka poleks, you’ll end up hurting someone. Ja mulle ei meeldi sellised asjad. Ei meeldi haiget saada ega teha. Ja mulle tundub, et viimasel ajal ma olen oma laenatud õlgu liiga palju endaga kurnanud ja lähedaselt inimeselt liiga palju energiat endale imenud. Which would explain how good I’ve become mastering the cycle I’m in.

Selle pärast on mul piinlik. Anna andeks, L., ma ei taha sind väga ära kurnata. Samas on senise energiaimemise tulemusena alles veel ka väike lootus, et ehk see auk rinnas ikkagi ei lähe liiga suureks ja minust ei saa valge maskiga hollow, kes oma perele ja lähedastele järjest rohkem haiget teeb ja lõpuks nii ära kaob. Soul society pole küll nii ihaldusväärne koht, kui ta võiks olla, aga ikkagi parem, kui kuskil vahepeal limbos hulkuda.

—
Vahel on parem mingeid asju mitte välja öelda. Vahel on vastupidi. Õige valik tuleb teha enne suu avamist.

Mismõttes?

*hoiab kätega peast kinni*

Kuidas saab keegi NII LOLL olla?

Ah?

Ah?

Võtku see idioot teadmiseks, et ei olnud.

—
But that doesn’t change the result.

Waa-haa-haa!

And here I was thinking I don’t do emotional breakdowns. Apparently I’m rather good at them.

Roomast E35 pidi välja, mööda A1-te põhja poole ja Chianciano Terme sildist vasakule. Umbes poolel teel SR2 peale ongi õige koht.

—
Üks plaat 34 osaga Bleachi on läbi vaadatud, kaks plaaditäit veel ees.

Bleh!

Mõnes mõttes sooviksin ma väga, et mul oleks üks number. Samas on üsna hea, et mul seda ei ole, sest see oleks üsna-üsna-üsna loll, mis sellest kõigest välja tuleks. Samas joon ma viimasel ajal piisavalt palju, et see mind enam väga ei koti.

—
Eks ta ole.