Yllatused…

…ei hyya tulles. Viimased paar n2dalat on selles suhtes ikka t6siselt vaeva n2inud. Ja 6nnestunud. Maailmapilt p2ris mitmest inimesest on teistmoodi paika (?) loksunud. Ma loodan, et oskan t2nu sellele/selle t6ttu nyyd neisse 6igemini suhtuda. Praegu tundub kyll nii.

—
M6ned m6tted on veel nii uued, et vahel naeran lihtsalt tykk aega – sest ma lihtsalt ei suuda uskuda, et nii ongi.

The Darko times are upon us

—
S. Darko. Soon in theatres near you.

H6issa vastlad

Pyhal m2el, sest pommiaugus oli vesi ja klubi ja n6me. Kelgu asemel kilekotid, mida aeg-ajalt lumest tyhjendada. Naiss. People to avoid. Not so nice. Samas oli pidevam seltskond hea. Siiani on hea. Kuigi 180 kraadi sellest, millega seni harjunud olen. Noored Treffneri poisid > vanemad H2rma tydrukud. Naera ogaraks. Did it. Are doing it. All of us.

—
Punane Volkswagen Beetle. Ysna hea teetähis. Sleek and all.

Story of a banana

What kind of a friend stabs you in the back whilst you are comforting her? Not a friend. Kahju.

—
“Pole tarvis rääkida armastusest, sellal kui sa teisele vaiu südamesse taod.”

Fast forward whatever

Press pause on life
Since there’s no way to rewind
Really wish we had more time
Fast forward through hard times
Press pause on life
Really wanna feel like you’re all mine
Everything is fine when you’re here

—
FF is eating me up. And I’m not even complaining

The call

When she told me that, something I had already known and hoped for, becoming truth, I felt… Yes, it sounds a tiniest bit cheesy, but I felt good about it. Maybe all the emotions I was reading about this very instant came crushing over me like a tidal wave. Silly, I know, but it still does not change the fact I felt hope. Exactly as I was reading.

Maybe it would work out? Maybe it would actually be possible? Maybe… And then I stopped and thought about that. Us. Who I was and who he was. And how we had been. And as much as I missed our talks and him, as much as I hoped everything to be all right, I guess I knew. I guess I know. And that does not make me feel better. Should it?

I miss my red hair. I really do.

—
Sometimes it’s just easier to shut yourself out of all these emotions.

Ahv. Sada ahvi.

—
“And speaking of Italy and sports cars that I stole there, you still owe me a yellow Porsche.”

Vahel on vaja…

…kirjutada näiteks. Selline sisemine sundus on, et lihtsalt peab. Tunne on, et peab ja sa lihtsalt lepid sellega. Ja siis hakkad suure hurraaga kirjutama ja avastad siis, et pole ideid. Noh, ideid on, aga pole seda Ideed. Teised ju kirjutavad, aga neil pole ka Ideed, nemad lihtsalt kirjutavad. Äkki see ei olegi siis ikkagi oluline, see Idee. Sest keegi ei viitsi enam Ideedest lugeda. On vaja midagi lihtsalt ja arusaadavat. Midagi, mis oma lamedusega suisa äärmustesse ulatub.

Nagu USA telekanalite ilmateade, kus temperatuuri näidatakse värviliste tulpadena päevade kaupa ja et ikka päris selge oleks, kirjutatakse suurelt ekraanile “COLDER” või “WARMER”. Ja ilmateadustaja naeratab säravalt ja usalduslikult. Ja siis tuleb taas erutav muusika ja algab uus emotsionaalne uudisteblokk, mis näeb välja nagu mõne põnevusfilmi treiler. Ja lõpuks, kui sa oled mõtlev inimene, siis sa vaatad pärani silmadega ekraani ja mõtled, millest nad ometi räägivad. Kui sa just ei karju, sest ajul hakkab tegevusetusest ja silmadel kiiretest kaadrivahetustest valus.

—
I’m having trouble coming to terms with the fact that I’m not a fictional character.

Hale, yeah!

—
Ma nii tahaks keskkooli.

Eestis on asjad pekkis

Naiss.

Tuled koju. Järsku ei saa sa helistada ega midagi, kuigi oled just alles lasknud telefoniarve ära maksta. Kontrollid üle, makstud. Otsid Tele2 kodukalt vastust, miks, ei saa isegi mingeid numbreid ega midagi. Kirjutad infosse, mis teema on, õhtul saad helistada ja oled sama üllatunud, kui alguses, kui ei saanud midagi teha.

Paar päeva oled Tartus olnud ja järsku tunned, et kukud kokku. Magaks ja magaks ja magaks selle 7 tundi tagasi, mis sind sellest ajavööndist mentaalselt eraldab. Aga ei saa, sest nii palju on teha. Avastad pärast mingi arve maksmist, et oled miinustes ja kuupäev näitab, et üür on ka vaja ära maksta. Aga mida ei ole, on raha.

Ameerikas ei ole midagi nii pekkis, kui Eestis. Kodus on ikka hoopis teine tunne. Kuigi uned on õrritavalt meeldivad ja teistele ettevalmistuseks pilte lapata on päris hea. Ja sinuga räägitakse üllatuslikult ikka veel. Mingil määral. Vau. vau-vau-vau. Aga kõik sinus tõmbab lihtsalt tagasi La Perlasse. Kõik.

—
Thank you! Have a nice day!