Spit it out

And we talk the talk
We communicate
The people need love
Those people never play the game

Protected: Pole arengut ega midagi

This post is password protected. To view it please enter your password below:

Password:

Ah, mis ma ise ikka kirjutan…

Teatritehase rajajaid ootab ees ajateenistus

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Noorte Teatritehas mängib lavastust “Unenäovabrik” veel vaid täna, homme ja kolmapäeval, sest kaks unenäokirjutajat kolmest peab minema sõjaväeteenistusse.

Mullu sügisel loodud Noorte Teatritehas koondab näitemänguhuvilisi koolinoori ja tudengeid. Aastaga on nad Genialistide Klubis toonud vaatajate ette omapäi – palgaliste kogenud juhendajateta – neli lavastust.

Et aga sellises eas noori ootab ees sõjavägi, siis ei pääse sellest ka teatritehas. Nii peavadki nädala jooksul tsiviilelule pikemaks joone alla tõmbama ka Tormi Torop ja Kristian Põldma.

Edukas tehas

Tormi ja Kristian usuvad, et ajateenistus pakub muu hulgas järelemõtlemisaega, kuidas hiljem teatriteed jätkata. Tehase senist tegevust loevad mõlemad edukaks.

“Alguses oli kõhklusi, aga nagu näha, publikut on olnud ja vastukaja on ka olnud väga hea,” ütles Kristian.

Kahe koolinoorega ühiselt uut tüüpi noorteteatrile aluse pannud ja neist neli-viis aastat vanem Lennart Peep jätkab Noorte Teatritehase juhatuse esimehena.

Viimased unenäod

“Unenäovabrikus”, kus unenäod sekkuvad igapäevasesse ellu, kehastavad kolm noormeest unenägudekirjutajaid. Viimased etendused on Tartu Kultuuritehases.

Parajasti käib uue lavastuse “Ameerika” ettevalmistamine. Selle toob Lennart Peep vaatajate ette oktoobris Genklubis.

Tehasenoorte lavastused

• Noorte Teatritehasesse kuuluvad Minni Hein, Juhan Kari, Indrek Lillemägi, Kaitlyn Merila, Merilyn Merisalu, Maria Metsalu, Annika Oona, Tõnis Parksepp, Lennart Peep, Liis Pokinen, Merike Pullonen, Kristian Põldma, Nele Reial, Marit Sirgmets, Mari Tagel, Martin Tikk, Tormi Torop ja Madli Ulp.

• Valminud on lavastused “Eks ta ole” (lavastanud Lennart Peep), “Kui juhuslik on suvaline?” (Tormi Torop), “Püüa mind ainult kinni” (Marit Sirgmets) ja “Unenäovabrik” (Merilyn Merisalu).

Allikas: www.teatritehas.ee

—
Aga vot pilt on küll minu tehtud (:

Aga nüüd on lugu selline, et…

…kuna ma unustasin sel aastal õigetel päevadel Tormile ja Liisile piinliku fotoga sünnipäevapostitused teha, siis täna jääb Kristian enda omast ka ilma. Üldse tundub, et see blogi ei ole mingi sünnipäevaõnnitluste koht. Pigem paik, kus õnne soovida teatrikooli katsetel saadud heade tulemuste puhul või… Või midagi sellist.

Võimalik, et kaks jobu saavad enne sõtta minekut siiski eriti piinliku neile pühendatud postituse osaliseks. Või siis… Ma ei tea, homsesse Tartu Postimehesse näiteks. Mis tuletab mulle meelde põhjust endale rusikatega vastu rinda taguda – minu fotod on Sirbis! Täitsa minu tehtud ja täitsa Sirbist nendepoolsel initsiatiivil küsitud. Me likey!

—
Igatahes nüüd ma allun provokatsioonidele ja vaadake selle peale oma Orkuti postkastidesse.

Sassis? Segamini?

Käisin täna nõustamiskabinetis. Ülikooli omas. Pilte tegemas. Enne leidsin trepilt endise tudengi, kes nüüd on töötaja. Ideaalne! Panin ta Anna-Liisaga istuma ja juttu rääkima ja ise klõpsutasin. Itsitasime ja raputasime kõik aeg-ajalt pead, aga asi oli tulemuslik. Sain isegi tööstressi voldiku kaasa. Hea Pulleritsu ajal lehitseda…

Muus osas on natukene tõsisem. Just see stressi osa, mis see tegelikult on. Kool on endiselt sellises seisus, et kohal käinud kaks korda, mõlemad reeded ja reporteritöö. Muul ajal on vaja… Tööd teha. Halb iseenesest. Vahel lööb jälle üle pea kokku ja siis loksub vaikselt minema. Aga puhata tahaks ikkagi. Väga on vaja.

Eile ehk siis õigemini täna öösel koju kõndides kuulasin, mida mulle öelda oli. Iseenesest õige. See pole ikka päris see, mis kunagi. Mul oli vahepeal mustem stsenaarium meeles mõlkumas, aga nädalavahetusel sai madalseisust kuidagi üle. Aga see ei tähenda, et ikkagi kuidagi tühja tunnet poleks… See on ju teistmoodi. See kõik.

“Ameerikas näeme!” hüüti mulle eile. Pani muigama. Kindlasti näeme varem ka, aga ikkagi on tore, et aeg-ajalt mulle meenutatakse, et midagi head ootab ees. Seda on vahel ikka väga vaja. Ja see on ju üsna varsti, aega on praegu kõigest… Eee… Neli kuud? Kurat! Seda on ju PALJU! *poriseb pahaselt, samas mõtleb, et aeg ju lendab kiirest ja lõpetab porisemise ära*

Ja siis on üks hirm veel. Ongi pigem hirm kui niisama väike pabin või midagi muud taolist. Teist korda elus on see sabin sees, aga seekord on kõik kuidagi… No teistmoodi. Nagu kõigi nende asjadega on. Praegu on parem, kui hirmust ei saaks tõde. Kuigi see kasvab. Nagu eileöine tume kuju meie maja ees, mis lihtsalt kasvas. Ei tea, kas see oli ikka koer või ei olnud. Igatahes tõsine hirm tuli Liisiga ühel hetkel naha vahele.

Mõõdad silmadega maad ukseni ja üritad hoiduda selja taha vaatamast ja jooksma hakkamisest. Loomad ju saavad aru, kui sa kardad. Ja see kogu… Käitus kummaliselt. Ja kasvas, sellest ei saa ma aru, miks või kuidas ta seda teha sai. Alguses mõtlesin möödaminnes, kas see on kass või koer ja siis küsis Liis esimese hirmuvärinaga, miks see nii suur on. Ja see oli suur ja siis kadus autode vahele. Ja siis oli umbes see paanika, mis mind viimastel päevadel aeg-ajalt haarab. Kuigi iseenesest oleks see ju omamoodi tore…

Edit hiljem: konstantselt trükin igale poole sisse oma teatritehase meili parooli. Ja siis imestan, miks ei tööta. No tõesti, miks ei tööta, kui ma seda kõikvõimalikesse kohtadesse topin, kuhu see ei saagi minna? Mine või lolliks….

Ah, tegelikult ma tahtsin lihtsalt öelda, et Virge on äge. Kuidagi eriti hingekosutav on lugeda, mida ta jälle teinud on või mis lihtsalt tema ümber toimub. Ja siis vaatad mingeid asju lugedes, et – ohhoo, minaolen ka sellega seotud. Ja siis mõtled, et äge ja millal järgmine kord lollusi teeme. Aga tõesti, millal siis? Mingi võimalus on, et 8. oktoobril tulen Tallinnasse fotokoolitusele, aga huunõus, eks ta ole. Tahaks lihtsalt pläkutada ja kõik hingelt ära rääkida ja…

—
Ah, kes must ikka aru saab…

Mõnda maailmaparandajatest

Mind häirivad inimesed, kes teevad teiste eest otsuseid ja hoiavad sellega enda käes n-ö tõemonopoli. Nad häirivad just sellistel hetkedel, kui rakendavad oma teadmisi ja arvamusi teiste peal. Muudel juhtudel võivad nad inimestena isegi kohati täiesti meeldivad olla.

Kui ma festivali viimasel päeval NATTIUMi näitust valvasin, tuli üks selline “tark mees” juttu rääkima. Mina olin vähe ja võõras kohas maganud, eelmisest ööst ikka veel purjus ja selja taga oli mul kolm-neli tundi adekvaatse näo tegemist tööl. Ehk väsinud ja tige. Ja siis arvab tüüp, kes peab ennast maailma kõige targemaks inimeseks, et oi, neiu, räägiks temaga ja ütleks talle, mis inimene ta on.

Ma ei ole loomu poolest tige inimene. Aga ma ei jõua suhelda inimestega, kes mind ei huvita, kellega ma ei taha suhelda. Ja kes küsivad sellisel päeval (enda arvates) sügavalt filosoofilisi küsimusi. Kui ma ühel hetkel läbi hammaste vastuseks urisesin, et õpin teatrit, siis leidis mees, et see on nii tore. Järelikult olevat ma filosoof.

Millele järgnes maailma kokkuvõttev ja filosofeeriv tekst, mida ma kuidagi vältida üritasin. Sest kui otse öelda, et palun kas te leiaksite endale kellegi teise, kelle kallal oma suhtlemisvajadust praktiseerida, siis ei saada ju sellest aru. Ma ei saanud sealt ära ka minna, nii et lihtsalt urisesin ja saatsin mehe suunas hävitavaid pilke.

See aga ei paistnud teda häirivat, sest mäletan umbes sellist lauset: “Hea küll, ma näen, et te ei taha vastata, kui lubate, siis ma ütlen, mida te praegu mõtlete/tunnete/arvate. Blablablablabla…” Ja ei pannud täppi. Aga oli omadega nii üliväga rahul. Ja tegi luba küsimata vestluse ajal minust pilti. Ma olin liiga väsinud ja tige, et midagi selle kohta öelda ka.

Kui ta hiljem nagu muuseas vabandas, et ahjaa, ma ei küsinud teilt luba, te vaatasite viltu, ma teen nüüd uue pildi, siis sain jälle uriseda. Hea, et Mart, Taavi ja Siim tulid ja mu peale puhkust andsid. Siimul muidugi endal ei vedanud, sest mees vedas ta oma fotonäitust vaatama. Ja tegi paar pilti temast. Palju õnne meile kõigile.

Eilne ei olnud nii hull, aga kihvatas küll. Mis mõttes otsustatakse minu eest, mida ma tunnen või ei tunne? Ja öeldakse seda avalikult kõige ebasobivamal hetkel. Aitäh. Mina vastasin küsimusele enda meelest ausalt, et ma ei tea, ja siis sain vastuseks, et olen küll. Ahah. Tore, et ise ka teada sain. Ja veel nii meeldival viisil. Muidugi oli tarvis seda kõva häälega korrutama jäädagi. Ma vist juba ütlesin iroonilise aitähhi. Ütlen siis ühe korra veel: aitäh.

—
Aga meil ei ole sooja vett ega kütet ja mul on puhkust ja midagi tervistturgutavat vaja.

l. casei defensis

Ma teen seda jälle. Kallan endale sisse pudeli pudeli järel Actimeli. Mingis mõttes enesepettus, samas kindlasti parem kui suits. See on viimasel ajal jälle hakanud eriti südant pahaks ajama. Tegime Geni ju sisesuitsuruumi, sest soome natsile ei meeldi väljas jutlevad inimesed, suitsetagu nad siis või mitte. Äkki peaks palkama poole kohaga skinheadid, siis poleks naabril enam halba öelda, et kuradi kultuuriinimesed, räägivad teatrist nii kõvasti, et ma ei saa oma haak-kristidega padjal rahus magada.

Igatahes. Eile kolisime Lutsust oma viimast kola Magasini tänavale. Muuhulgas õhutasime ka vastset suitsuruumi – ja see oli ikka halb, mis sealt tuli. Õnneks oli baaris teed ja pitsat ja terve majatäis (eelnevalt kaks sõiduauto- ja kaks veoautokastitäit) igasugust kola. Esialgu paigutasime selle üsna suvaliselt, nüüd on paar päeva aega adekvaatsemalt mõelda, et mis teema on. Mis täpsemalt kuhu läheb ja kuidas siis ikkagi.

Minul läks kolimine ju hästi. Sain kaks suurt ja ilusat pokaali asendamaks sünnipäeval Kadrilt ja Mihklilt saadud kahest komplekti, mis ööpimeduses kuidagi neljaks suuremaks osaks ja peotäieks klaasipuruks muutus. Aga see ei ole ju veel kõik. Minu toas on hetkel aukohal üks lillepostament ühe musta istmealusega. Mõlemad NO teatrist. Oojaa. Klaver siiski ei tulnud, see jõuab täna kuidagi ikkagi Magasini teisele korrusele. Kuigi minu tuba tahab nüüd ikkagi tõsisemat ümberkorraldust saada. Paar plakatit Sakala tänavalt lisaks ei teeks ka paha.

Teatrijuttu veel. Kultuur on kesklinnast Annelinna poole kolinud, sest sel nädalal näeb alates tänasest kuni laupäevani Pärmivabriku hoovimajas (Pärna 1) igal õhtul Tartu Uue Teatri “Endspieli”. Ivar Põllu debüütlavastus ja muide sugugi mitte halb esimene kord. Ja järgmise nädala algul näeb kolm päeva jutti Teatritehase “Unenäovabrikut”. Tõenäoliselt üldse viimased etendused selle asjaga, nii et tasub teil tulla küll. Aga pange soojalt riidesse, väljas on jahedavõitu!

Ja selle nädala Genklubi kava ka (leiad meid aadressilt Magasini 5, tule sisse ja lahku Laia tänava kaudu linnamüüri juurest):

K 17.09 kl 20 (pilet 50/25 raha) – TartuFilmiga padjakino
Film: Zavoodi viimased päevad
Film: Genialistide klubi fenomen (ESMAESITLUS!)
Film: Varblane, poeet

N 18.09 kl 20 (pilet 125 raha) – Indigolaste kontsert

R 19.09 kl 21 (pilet 50 raha) – Smoke’n’smile

L 20.09 kl 20 (pilet 50 raha) – Muusika sõpradele
Live: Cirkus Apraxie (Holland-Eesti)
Live: Feedbacksociety (Holland-Saksamaa)
Live: Homo Pomo (Soome)
Live: Chungin (Eesti)
Live: Andres Lõo (Eesti)

Ja selle nädala teatrikava ka (Pika ja Pärna tänava ristis vana Pärmivabriku hoovis on roheliste ustega endine piirituseladu, kus nüüd tehakse teatrit):

E 15.09 kl 19 Endspiel (150/100 raha)
T 16.09 kl 21 Endspiel (150/100 raha)
K 17.09 kl 21 Endspiel (150/100 raha)
N 18.09 kl 19 Endspiel (150/100 raha)
R 19.09 kl 19 Endspiel (150/100 raha)
L 20.09 kl 19 Endspiel (150/100 raha)

—
Ja Tormi-Kristian – kui te enne viimast etendust pea paljaks ajate, siis ma tapan teid ära. Mušš-mušš, eks ole.

Sõbra jäävuse seadus

“Kus mure kõige suurem, seal Jaanus kõige lähem.” – Tartumaa

Aga Jaanus…

…on mu lemmik-Jaanus. Ma loodan, et meie koostöö on ka edaspidi viljakas ja mitmekesine. Mis siis, et mul enam pole aega õhtuti tema seltskonnas Suudlevates istuda või korteriistumisi korraldada. Kusjuures… Kui festival läbi on, siis peab selle peale siiski vist mõtlema.

Aa. Ja Jaanus oli Just!is! Päriselt ka!

—
Hm.

Protected: Motivaatorit! Andke mulle motivaatorit!

This post is password protected. To view it please enter your password below:

Password: