Wanted? Pladihell, aga loomalikult!

Ma ei saa aru, miks ma nii pikka aega kinos pole käinud… Viimati oli “Sügisball” (mis viib mind samas mõttele, et kui ma käin, siis ikka filmide koorekihti vaatamas) ja eile… Eile hommikul ärkasin üles ja lehte lapates tuli mõte, et võiks kinno minna. “Becoming Jane” pole meile vist jõudnud veel. Lasin lihtsalt silmadega üle pakutavate filmide joosta ja tuli mõte, et läheks Sellele. Absoluutselt tundmatu režissöör ja täiesti pointless süžee, aga miskipärast ei läinud see mõte ära.

Ja Oh-Mu-Jumal KUI HEA see oli. Uskumatu. Kaameratöö 5+, eriefektid 5++, näitlejate valik 5+. Dialoogid 5+ jajajajajajajajajajajajajaja üleüldse. Pärast jaurasime Virgega kaks tundi öises Tartus ja naersime ennast ogaraks. Ja mitte seepärast, et see oleks komöödia olnud. Oo ei. See oli lihtsalt üks Kuradima Suurepärane Film. Ja kui keegi tahab vastu vaielda, saab jalaga näkku. Kahelt poolt. Korraga. Kahelt väga kuradima vihaselt naiselt.

—
Mida sina viimasel ajal teinud oled?

Give it away*

Ma nüüd ei tea, kas nutta või naerda. Samas on veel aega, et kõik päriselt selge oleks.

Aga siis ma ei teagi, kas nutta või naerda. Fucked up.

—
*RHCP 

Ma ei kuule sind, sa ei kuule mind*

Täiesti p***** ja ma ei oska teha muud, kui lihtsalt naeran ja naeran ja naeran. Selle taustaks, kui -tsenseeritud-, kuulasin ma soft-core varianti Slami Sellest Loost. Itsitasin kogu asja peale, ja ümisesin kaasa: päevi läheb mööda, nii halbu kui ka häid, kuid kõige paremad need on, mil sind ma pole näind… Ja nii edasi. See on lihtsalt nii kuradima naljakas. Aitäh, et mulle ajupesu teete, aitäh, et midaiganes. Tõsiselt.

virge says:
aga kes see opakas sulle *** kohta kõnesid pidas?

virge says:
lõpetagu teiste inimeste ajude vägistamine ära. v minaidea. sinu teema nagu rohkem.

Helina | Crepp says:
Go, aiateibad, go!

virge says:
nonii. tänane tekst saab rohelise tule.. about now. “ja mul on jumala pohui… (8)”

—
Ja nii ongi. Mingis dimensioonis.

Nagu **** pilpa peal

Hoitakse noh. Ja mitte ainult GenKlubi poisse. Mind ka. Järeleandmised, soe suhtumine… Saan aega juurde, loodan ainult, et mitte millegi muu arvelt. Tunne on hea, kuigi natuke nagu piinlik on nende ees, keda ei hoita. Piinlik, sest ma ise olen sellisesse seisu ennast pannud – raisanud kõige väärtuslikumat asja. Ja kui nüüd midagi teha ei jõua, siis on see ju puhtalt mu enda süü. Aga tehakse nii, et ma saaksin ja jõuaksin. Ääretult tänulik tunne on tegelikult.

Eile oli meil siis soolaleib. Mõnuš. Mõnuš-mõnuš, ühe väikese wtf-miks-kurat-tema-siin-on erandiga. Aga see oli hiljem ja see ei rikkunud muud ära. Ja muu oli hea. Tegin esimest korda elus booli. Maili ja Virge ja Kertu muidugi aitasid. Tuli hea. Väga hea. Oleks rohkem pidanud tegema, sest sai üsna kiirelt otsa. Umbes viis liitrit, ohtralt puuvilju ka.

Hea oli näha. Inimesi, keda ma pole tükk aega näinud. Inimesi, keda ma terve igaviku pole näinud (Tuuli!). Inimesi, kellele meeldib minu rõdul istuda. Inimesi, kes toovad kaasa oma sõbra Veintsi. Inimesi, kes tahavad minuga malet mängida. Inimesi, kes on juba õppinud esiku lambivarjuga hakkama saama. Inimesi, kellel on hea olla ja kes tulevad veel.

—
Ja meid on nüüd kolm. GenKlubi naiste kommuun. Teised hakkavad lihtsalt tihti käima.

Laisk Uss

Kell on alles 12:42. Vara. Kell on nii-nii vara. Aega on. Aega on palju, pole veel ükski. Ma ei pea ju nii vara inimesi tülitama, eks? See ei loe, et ma pean järgmise nädala lõpuks jõudma valmis saada mustmiljoni asjaga, ei loe. Aega ju on… Ma ei ütle sugugi, et piisavalt, aga seda on. Kellelgi ikka on.

Plaan on olemas. Täna sebin endale lõpukonspektid neljapäevaseks eksamiks. Täna kirjutan oma seminaritöö juhendajale. Täna kirjutan kõik artiklid ära, vähemalt teen intervjuud ja muud suuremad asjad ära. Sebin pildid juurde. Prindin piletid välja (see on tehtud). Võtan suuremas koguses raamatuid, et nädalalõpuks valmis kirjutada esseed kaheksa raamatu kohta ja vastata ühele Lotmani küsimustikule ja kirjutada kümme lehekülge adekvaatset mütokriitilist teksti tänapäeva… Mingi asja kohta. Paneme lava üles, paneme valguse paika. Teen valgustajakoolituse läbi ja olen osav. Maksan üüri ära, kui Igor helistab ja raha tahab. Kodus õpin homseks eksamiks.

Arvutikell näitab 12:54, kontrollin nimekirja ja mina olen peal.

Homme… Homme lõpetan kõik leheasjad ära. Teen maketi ja panen asjad paika. Homme teen eksami ja hakkan ülehomseks õppima. Loen samas raamatuid mitme muu asja jaoks ka. Homme… Lepin Saroga vestluse aja kokku. Ja siis on Etendus, mida te kõik vaatama tulete, sest isegi Jaanus tuleb. Teen valgust, ajan näpuga teatriajaloo konspektis järge ja olen pärast juhatuse koosolekul väga adekvaatne kõiges kaasa rääkima. Lähen koju, õpin. Õpin, loen, õpin.

Ülehomme läheb leht trükki. Veel viimased lühiuudised, kui neid vaja peaks olema. Eksam. Olen tubli, olen kuradima tubli. Kui on läbi, hakkan raaamtukuhja vähendama. Raamat ja 1-2 lehekülge analüüsi. Raamat ja 1-2 lehekülge analüüsi… Pikk essee ja küsimustiku vastused. Teen ära. Kui mitte neljapäeval, siis kindlasti reedeks-laupäevaks. Saadan ära. Vahepeal GenKlubis. Midagi ikka. Et päris soodaks ei läheks. Pyffel tuleb ju ja… Ja reede on kolmeteistkümnes. Mis on hea päev. Nagu iga teinegi. Soodus tööpäev. Kõik on… Hästi.

Kell on üks! Poolik päev läbi. Varsti peaks tööd tegema hakkama, mitte ainult piltide ja oma aju korrastamisega tegelema…

Pühapäeval ma… Loen draamaklassikat. Ja paneme lava ja valguse jälle paika ja tuleb viimane Tartu Etendus sel kevadel. Ja tõenäoliselt on mu ema ja isa ja onu ja tädi ka siis siin. Ja siis ma olen veel tubli ja eeskujulik peretütar ja siis on üldkogu ja siis äkki… Samas kahtlane, aga äkki ikka Teeme Midagi.

Ja siis esmaspäeval vist on viimane võimalus draamatekstide eksamit teha. Ma täpselt ei teagi, Hedi-Liis rääkis midagi Tallinnas. Võtan teda sõnast. Teen selle ära. Räägin äkki siis Saroga muudel teemadel ka. Ja siis on mul kaks päeva aega oma seminaritööd teha. Ja siis õpin ja teen kolmapäeval viimase eksami ära. Ja siis teen seminaritööd edasi ja saan selle kiiresti valmis. Ja teen hästi ja Epnerile sobib ja siis on kooliga kõik. Selleks aastaks.

Poolteist nädalat. Noh, kahega venitab ikka välja. Lihtne ju. Stressiolukorras töötan ma hästi. Kõik saab korda, kõik, mis ei ole veel korras või enam. Kõik saab. Kõike saab. Just sellepärast ma jõllitangi praegu arvutiekraani ja kuulan, kuidas HU? laulab, et pilve servade puhas puna ja rahunev leebe linn. Ja naudin. Sest kunagi polnud tuult, aga eile möllas torm ja Tartus murdusid puud ja käisime Liisiga Toomemäel surijaid vaatamas ja suvi ei lõppenud ikkagi kunagi…

—
Palun lööge keegi mind.

Päälinnnn…

* Virge – äge!

* Tallinn – I just love it.

* Jaak Prints – ma olen lummatud.

* Nukuteater kui selline – mu usk on taastatud.

—
Laste-, noorte- ja päris-teatrit on saanud. Eluteatrit ka. Hingamine on täna korduvalt rütmist väljas olnud ja seda ainult selles heas mõttes. Üldiselt. Aitäh!

Nii On Hea

Eilne päev oli täis rassimist ja ähkimist ja higistamist. Ja helistamist ja autoga sõitmist ja kahe maja teiste korruste vahet siblimist. Korra sai üheksandal ka käidud. Ja see kõik tipnes sellega, et meil Liisiga on oma pesa. Selline armas mitte-euro, saab kõpitseda, kui Igor lubab.

Meil on suured toad, kummalgi oma rõdu ja mängutuba, kus lisaks perverssustele saab klaverit ka mängida. Koukisin mõned noodid kummutist välja, saab midagi teha nüüd ehk. Kui järgmine kord Pärnumaale satun, uurin kitarri whereabouts‘i ka järele ja küüditan selle Taaralinna.

Rõdud on mõnusad. Minul on hommiku- ja Liisil õhtupäike. Liisi omal saab öösel kella kahe-kolme paiku istuda, küünalt põletada ja värki teha. Minu omal on vaip ja raamaturiiul ja hommikune linnulaul. Sõin seal täna hommikust ja selline numminägu tuli ette. Õige koht.

Midagi nagu ei sega. Peame mõned asjad teistest kohtadest veel ära tooma. Muidugi avastasime alles öösel, et mõlema hambapastad jms olid maha jäänud. Tore-tore. Aga see kõik saab korda. Ma pean nagunii õhtuks endale ühe koti komplekteerima, millega nädalaks Tallinnasse minna.

Saro andis vist ajapikendust. Mis on ühest küljest hea, teisalt halb. Ma teen selle pealinnas valmis ja saadan kellelegi, kes asja välja prindiks ja talle ära viiks. Ja ma ei tohi JÄLLE ära unustada, et tuleb minna raamatukokku ja lugeda ja kirjutada ja lugeda ja kirjutada.

Raamat ja poolteist lehte kokkuvõtet/analüüsi. Raamat ja poolteist lehte kokkuvõtet/analüüsi. Ja nii otsast peale. Ja siis lihtsalt lugeda ja märkmeid teha. Ja siis pikem semiootiline jaada-jaada. Ja mida iganes veel. Eksamid hakkavad mul õnneks alles järgmisel nädalal.

Um. Kas ma sain õigesti aru, kui ma mäletan ähmaselt, nagu ma oleks olnud nõus üsna lähiajal kuskil Viljandi lähedal mingi luulekavaga esinema? Laura? Mis teema sellega on?

—
Muidu – Mihkel on meie kangelane. Oleme Liisiga igavesti tänulikud