Elu nagu “Eks ta ole”. Käisin pärast hommikust neljatunnist loengut postiruumist läbi ja Urve ütles lõpuks midagi sellist:
U: Võta see pakk, selle järgi sa ju tulidki!
(mina: pagan, see kõlab jube tuttavalt…)
U: Hakka nüüd minema.
(mina: ee… Kas ma peaks nüüd küsima, et kuhu ja et kas mingit rituaali ei olegi?)
—
Naljakas oli.
