Pai-bai, Tartu Ekspress!

Ja nüüd ongi asi sealmaal, et viimane päev on käes. Istun vist viimast korda oma laua taga, värske ajaleht ja tühi tops ja taldrik ees. Pluss vaas valgete tulpidega, mis on lihtsalt nii kohutavalt nunnud. Ma ei teagi, mis tunne on. Hea, et toimetuses on nii ägedad inimesed, kellega on *khm* oli hea koos töötada. Aga samas teeb see jälle kurvaks. Nagu ei tahaks üldse parematele jahimaadele minna…

Andsin just Jaanile uksevõtme ära. Kuidagi veider oli kuulda, et ta seda tagasi tahab. See tähendab siis, et… Ma ei saagi enam suvalisel ajal siia sisse sadada. Kui mitte just päeval vaatama, kuidas teistel läheb. Aga… See ei ole see.

Viimane leht on natukene manifesti moodi. Samas mitte päris. Eks te vaadake ise, mida ma ütlesin. Seda, mida ma öelda tahtsin asjade kohta, mis mulle olulised on. Äkki võtan selle Kraudi arvestuseks ja laiendan natukene? Sest ma ei tea endiselt, kas ma suudan saalitäie kuulajate näo täis sõimata ja sellega puhtalt pääseda… Samas oleks see päris äge

Ma ei teagi nüüd, mida teha. Võtan vist oma lilled ja lehe ja viin need koju ja istun natuke aega tühja pilguga seal ja seedin. Ja siis teen väikese linnatiiru ja laen viimased “Kui juhuslik on suvaline?” fotod üles ja siis… Noh, remonti tahaks ju ka teha ja täna peaks mul aega küll olema. Homme on uus päev uues töökohas ja sõit Pärnumaale…

—
Et siis… Ongi vist kõik?

Tuba tahab tööd vol 3

Nonii, eilne plaan teha väike remondiveinikas, ühendada meeldiv meeldivaga kukkus väikest viisi läbi. Siiski ainult poolikult, sest natukene glasuuri sai seinalt maha tõmmatud küll ja pealegi… Veinikas töötas päris hästi. Kolme peale kadus siis poolteist liitrit punast veini ja kaks liitrit plaanivälist siidrit. Räägitud sai pikalt ja laialt ja isegi natukene remonditeemadel. Kuigi enamus tekstist… Eks ta ole (:

Siinkohal tervitan muide Kertut, kellel on täna veinikoolitus… (“See on küll tuttava maitsega…  Õäöü, läbu!” )

Ja lõunapausid on saatanast. Või lihtsalt ääretult meeldivad ja pikalevenivad. Kui Virgega hakkasime minu juures seina lammutama, siis Kadriga käisime šoppamas (“tänu” teatud tüübile hakkab mul traditsiooniliselt poodidele mõeldes absoluutselt kummitama “Absoluutselt” – jei, tänks). Ja… Ütleme nii, et tema sai endale ägeda pluusi ja minu kapis ripub nüüd maailma kõige ilusam kleit. Või, noh, Tartu poodide kauneim.

—
Aga täna siis  kell 18  Genialistide klubisse.  Eile oli rahvast jälle midagi 70  kanti.

…ja sellega nöörin ma iseennast! vol 2

Seda ka, et viimaseid kordi mängime ka Tormi lavastust “Kui juhuslik on suvaline?” Kui sa ei ole seda veel näinud, siis tule täna-homme kella kuueks GenKluppi. Ja/või 3. veebruaril kella kuueks GenKluppi. No tule ja vaata, sest esikal oli umbkaudu 70 inimest (jube hea publik oli, muide) ja teisel etendusel tõusti suisa püsti plaksutama.

Seega peab midagi väärt olema. Ja kui sellest ka veel ei piisa, siis kinnitan täiesti isiklikult, et tegu on ikka väga hea asjaga. Ja mind tuleb ometi uskuda!

“Kui juhuslik on suvaline?” on Noorte Teatritehase teine lavastus. See on sotsiaalkriitiline tükk, mis hoidub tavapärasest moraalilugemisest. Kaasa teevad inimesed meie endi keskelt, kõigil on oma osa mängida – ka Sinul! Kõike seda toetab meie endi minevik, ühine ajalugu. Tõde võib olla lihtsam, kui arvata oskad…

Juhuse tõttu saavad kokku kuus inimest. Neil pole pealtnäha midagi ühist, ent inimlikust uudishimust ajendatuna otsustavad nad midagi ära teha. Nimelt tekib naiivne soov maailma “parandada”. On see võimalik? Kas erinevate maailmavaadetega inimesed suudavad üksmeele leida või on see lootusetu? Kui palju inimesija tahtmist läheks vaja, et midagi reaalselt ära teha?

“Kui juhuslik on suvaline?” üritab sellele vastata.

NB! Alla 14-aastastele ei soovita!

Etendus on ühes vaatuses ja kestab ~55 minutit. Piletid maksavad 25.- ja neid saab osta kohapealt enne etenduse algust. Saali mahub umbes 50 inimest, seega ole varem kohal Aga tulematajätmine ei ole valikuvõimalus…

Teksti autor ja tüki lavastaja on Noorte Teatritehase üks alusepanija Tormi Torop. Mängivad Marit Sirgmets, Epp Tamm, Martin Tikk, Kristian Põldma, Tarmo Puolokainen, Nele Reial jt.

Tule Genialistide Klubisse (Lutsu 2):

T 29. jaanuaril kell 18
K 30. jaanuaril kell 18
P 3. veebruaril kell 18

—
Vaata ka siia.

…ja sellega nöörin ma iseennast!

Aga nagu lubatud ja juba räägitud ja ikka ülekordamist vajav asi blablabla. Konkureerivad ajalehed, katke oma silmad ja kõrvad kolmapäevani, mil see tekst teie postkasti potsatab… Beware, Noorte Teatritehase avalavastus tulebki tagasi. Asi on kindel ja kindel seegi, et tuleb veidi teisiti kui esimesel korral. Seega on suisa kohustuslik ka juba seda näinutel uuesti vaatama tulla.

“Eks ta ole” räägib inimeksistentsi ainulaadsusest. Maailm on lõppenud ning inimesed peavad muutunud oludes kas kohenema või hävima. Kuid mängu juhib teistsugune mõttemaailm, mille eesmärgid ning kavatsused on inimestele teadmata.

Tragikoomilise lavastuse põhiküsimuseks on “Kes on Salo?”.

“Eks ta ole” idee sündis 2007. aasta kevadel, just natuke pärast K. Vonneguti surma. Seepärast ongi seesinane lavastus pühendatud vanameistrile ning kõigile tema fännidele.

NB! Lavastaja Lennart Peep lubab ka juba etendust näinutele uusi üllatusi. Tule kindlasti teatrisse!

Tekst: Kurt Vonnegut, Lennart Peep, Minni Hein
Lavastaja: Lennart Peep
Mängivad: Minni Hein, Juhan Kari, Indrek Lillemägi, Tõnis Parksepp, Kristian Põldma, Mari Tagel, Martin Tikk, Madli Ulp

VIIMASED ETENDUSED GENIALISTIDE KLUBIS (Lutsu 2) 2008:

T 5. veebruaril kell 20
K 6. veebruaril kell 20
N 7. veebruaril kell 20

Pilet 25, kestvus 55′

Lisainfo:

Lennart Peep
lennart@teatritehas.ee
55 77 988

—
www.teatritehas.ee

Nagu lubatud

 

—
Minu muusa: Piet Mondrian.

Tuba tahab tööd vol 2

Üheksa kihti maiääss. Üksteist on neid. Iga kihi vahel topeltkiht liimi. Pluss nõelad ja naelad. Mõni ime, et sein nii aeglaselt värvi muudab. Siniste betoonplaatide peal on veel kollane glasuur mingite kammivate punaste kolmnurkadega. Võimalik, et enne lastetuba oli seal mingi sektiruum. Täiesti võimalik.

Igatahes on umbes kuus ruutmeetrit seina painavatest tapeetidest puhastatud. Vähesel määral ka kammivast glasuurist ja akna juurest ka paarist suuremast krohvitükist. Mis tähendab, et sama on tarvis teha ka ülejäänud aladega. Välja arvatud siis teine suur sein, kuhu tapeet tuleb. Pole mõtet alumisi kihte lõhkuma hakata – need on veel päris elujõulised. Mugavus ennekõike ju.

Mis tähendab muuhulgas ka seda, et teise tuppa on tarvis transportida suur pruun seinakapp (kas keegi tahab endale? täitsa niisama annan ära) ja voodi. Nende jaoks on ruum täiesti olemas. Iseasi on see, kuhu ma kummuti topin või mida ma nende pagana riiulite ja lauaga teen, kui need seina küljest lahti on kruvitud… Kuni mõtlen, seni viivitan. Aega on selle kiire asjaga. Enne tuleb need kaks 200-liitrist prügikotti ka välja viia. *hint-hint*

Pühapäeval on Kraudi arvestus ja selleks ajaks on kõne valmis vaja teha. Mul tuli eile öösel vist kella poole nelja ajal seina kallal nokitsedes üks päris intrigeeriv mõte. Algus on plaanide kohaselt ikka kuradi köitev, aga ma pean enne korralikult ropendama õppima, et suudaks selle ära teha. Mul lihtsalt ei ole igapäevases sõnavaras selliseid asju nagu *****, ****, ***** või ******. Baak. Igatahes ei tohiks see olla selline asi, mille pärast läbi kukutatakse või koolist välja visatakse, eks ole?

—
Kadri on nummi

Tuba tahab tööd vol 1

Nii. Kõik plaanid on valmis. Siin *näitab oma pead*. Kõik värvid ja materjalid ja detailid. Ja kõik see näeb kohutavalt hea välja. Ja see kõik tuleb kohutavalt kiiresti ära teha. Vähemalt see tagumine tuba. Ja selleks on vaja palju asju teha (üksikasjalikult ei hakka igat sammu kirjeldama):

1. osta kaks purki valget laevärvi, pahtlilabidad, paar rulli, pintslit ja marlimaskid; kaks rulli punasetriibulist tapeeti ja kolm purki kollast värvi; üks purk musta värvi

2. tassida tagatuba asjadest tühjaks pluss lambikuppel maha võtta

3. sebida kohale paar sõpra ja oma isiklik lihvimisspetsialist

4. lagi ja aken puhtaks nagu beebi pepu ja üle värvida

5. vana tapeet maha, uus tapeet ja värv seina

6. põrandaliistud ja laud ja riiulid üle värvida

Ja siis veel sellised pisiasjad nagu madala riiulkapi, uue voodi, värviliste karpide ja lambikupli soetamine, toolile uue polstri ja katte panek, kardinate, voodipesu ja ohtrate patjade õmblemine. Pluss ühe maali koopia tuleb ära teha. Ahjaa, ja mul on masendus, sest mul on Tartus liiga vähe raamatuid. Peab kodust ja poest juurde tooma…

Edit hiljem: Lõunapausid on ohtlikud asjad. Käisime Virgega ÜK-s istumas ja mõtlesin, et näitan talle oma lage ja tutvustan plaane. Asi päädis sellega, et hakkasime köögiust lammutama ja lõime siis juba noad seina (kus on muide varemalt juba vähemalt 9 kihti tapeeti – pakkuge, kui palju toa ruumala suureneb ). Praegu šoppab Virge pahtlilabidaid, prügikotte ja muud vajalikku. Mina tõmban tööl asjad kokku ja siis veel poodi ja tagasi. Vahepeal GenKlubist ka läbi. Elu on seiklus, noh.

—
Kas keegi tahaks muidu üht suurt pruuni riidekappi, toon-toonis kummutit ja/või vana arvutikuvarit? Ses suhtes, et mul on pakkuda.

Veel üks Pärnu-post

Kiire postitus enne Tartu-bussile tormamist. Hea, et on midagi, mis vist kunagi ei muutu. Sõõrikubaar oli täpselt selline, nagu lapsepõlves. Iga kord, kui isaga linnas käisime, oli see must-go koht. Ja tänane käik oli tõsine nostalgiatripp. Samad lauad ja toolid, lett, terve sisustus. Pontšikud sulasid suus sama magusalt kui “vanasti”. Hinnadki on praegu seal muude kohtadega võrreldes iganenud – jube odavad (:

Aga Tartu on nüüd muutunud. Kui tagasi jõuan, peaks mule juba pärale jõudnud olema täiesti iseseisev elu. Ehk siis Juku ja Anu otsustasid privaatpesa punuda ja seda kusagil mujal. Päris-oma-mitte-läbikäidavas-toas. Mis tähendab, et mul on nüüd enda käes kahetoaline korter köögi, vannitoa ja esikuga. Mis tähendab, et kui plaanid ja mõõtmised tehtud, hakkan naljaviluks oma (mees)tuttavaid remondikutsetega ahistama. Ise teen muidugi ka, aga tore, kui keegi, kes midagi jagaks, kõrval oleks.

—
Esimene väljakutse: magamistoa lagi ja seinad. Are you up for it?

Regina feat. Merilyn

Käimas minu teine täispikk raadiosaade. Otse-eetris Regina ja mina. Tuuli viibib endiselt Šotimaal, aga kohe hakkame tema seiklustest pajatama. Viimane saatetund läks just käima. Täna on päris palju nalja saanud. Tegime horoskoobist Jäära-keskse seebiooperi. Selle tähtkuju mehed ja naised on täna ikka suured murdjad. Või siis ka mitte

Lehed on ka läbi loetud. SL Õhtuleht valmistas kerge pettumuse. Mis mõttes ei olnud Kertu lugu sees? Ma pean igaks juhuks reedese numbri ka siis üle vaatama. Ja neljapäevase. Ja järgmised asjad ka. Või, no ma ei tea, mis saab. Oleks ju äge, kui me lubatult sees oleks. Üleriigiline meedia ikkagi ju.

PS: Pärnus on praegu kohutavalt ilus. Vähemalt paistab stuudio aknast nii.

—
Aga nüüd – klapid pähe ja jutt suhu!

Pärnu

Suvepealinn maiääss. Porimülgas. Samas on kogu Eesti praegu selline.

—
Vähemalt on inimesi, kes naeratama panevad. Ühega saan kohe kokku, kolm helistas siiasõidul ja üks on lihtsalt võimatult armas.