Prince wanted!

Buu-buu. Ära väsitab see võtetel käimine, kuigi tegelikult on need hästi toredad. Sedakorda siis päris minu loo jaoks Eedenis. Toppisime pärast Äli tarvis kaamerakasti mõned üllatused ja infovoldikud. Kindlasti läheb vaja, vähemalt meie Mihkli ja Elinaga arvasime, et oleks armas talle midagi kasulikku kinkida. Jõulud ju ka varsti tulekul.

Täna oli muidu veider päev, kuidagi… Teistsugune, unisem kui muidu. Mõnele uudsem kui muidu. Tutvustasin Liisile paari kohta, millest ta varem aimugi polnud saanud. Meie ringreis Raatuse tänava kandis lõppes täna minu jaoks nelja paari sokkide, koti söögi a plaaniga täna endale uus läpakas soetada. Seda viimast veel ei tea. Aega on kella 21-ni. Vist jääb ära ja ootan järgmise korrani. Võibolla…

Nüüd aga väike kodune moedemonstratsioon ja siis küsimus laiale ringile: kelle ma peaks Treffneri ballile kaasa võtma? Mulle pakuti täna lambist kahest kutset ja midagi võiks ju ette võtta. Et ma olen ise kõigest sõpruskooli kasvandik, siis on eelisjärjekorras oodatud vilistlaste (ja miks mitte ka näiteks praeguste abiturientide) enesepakkumised.

—
Kuulutan konkursi avatuks NÜÜD!

Just so mmm…

Üle hulga aja on täitsa hea ja rahulik olla. Uues nahas on mõnus. Ja hea, et midagi räägitud sai. Ma kardan, et tänane asi aitas mind ennast palju rohkem, kui kedagi teist. Ja see on ju ainult positiivne.

Ehini seminari ei jõudnud. Esimest korda. Küllap tehti täna minu kiuste üle hulga aja midagi huvitavat. Aga las ta olla, vähemalt sain oma töö tehtud. Esimest korda jäi üks asi tegemata ka. Lihtsalt ei jõudnud sel nädalal. Liiga palju asju.

Selle nalja tegin ka läbi, et kui ühele Tallinna numbrile tagasi helistasin, vastati: “Lavakunstikool”. Jup. Juhataja isiklikult oli mulle seminari ajal kaks korda helistanud. Normet on täitsa muhe. Mulle meeldib.

—
Tšill.

Lammas

Baa-baa-baa. Ma nii totaalselt ei saa aru, mis toimub ja miks just nii. Mingis mõttes on midagi head. Või vähemalt vaheldust, mida oli väga vaja. Ja mitte ainult minul, vaid ka Liisil. Aga siiski. Kas see kõik on väärt seda, et… Ma ei teagi, kuidas mõtet lõpetada. Sürr.

Ah jaa, kell on 05:49. Peaks vist magama minema.

—
Pandasid oleks vaja. Hing tahab ürgemo, aga… BLAH!

Liiga jultunud?

Kui Mats kirjutas, et viimase poole aastaga on tema snoobluse tase mitu pügalat tõusnud, siis mina võiks sama öelda enda kohta. Ja mitte ainult. Eile ehmusin isegi oma otsekohesuse peale ära. Peaksin vähemaks võtma, muidu võib see halvasti lõppeda.

Ei ole hea Zavoodis ebakainetele kantidele esimese põhjendusena, miks meiega mitte rääkida, öelda: “Sest sa oled nõme!” Või midagi taolist. Liis küll lööb mulle ribidesse, aga alles siis, kui sellised asjad juba üle huulte on libisenud. Äkki peaks mingi eneseabi kursuse läbima?

—
Vähemalt olen ma pandade puhul meeldivalt jultunud ja kui snoob, siis ikkagi elitaarne.

FCUK

Miks te arvate, et mina olen ainus, kes teda aidata saab? Ses suhtes, et ma üritan ju üksi hakkama saada, mis siis, et see mul eriti hästi välja ei tule. Nüüd pean ennast kokku võtma ja jälle talle mõtlema hakkama? Kõige nukram on, et just seda ma teengi.

—
Mau.

Ei teagi nüüd…

Urr! See veel puudus, et mustlased tuleks akna alt ukse taha. Viimane asi, mida ma ust avades näha lootsin, oli naabri-mustlasvanamees kõrvuni irvega lausumas: “Oo, sa oled kodus! Ma tasun sulle selle eest kõrgelt!” Seda öeldes muidugi iseenesestmõistetav sisenemisliigutus.

Ma ei näinud, kas tal oli teisi sõpru ka kaasas. Igatahes minupoolne “Ei.” ja laks uks kinni ei tundu siiani halb mõte olevat. Kell helises veel tükk aega, aga eks ta (nad?) andsid lõpuks alla ja liikusid järgmiste juurde edasi. Võibolla ei olnudki eesmärk midagi halba teha, väike needusest vabastamine siia-sinna, aga ikkagi. Ei taha selliste tüüpidega tegeleda. Kutsuge mind kitsarinnaliseks, aga lihtsalt ei viitsi.

Muus osas voolisin täna savist endale jõuluingli. Päris ilus lõpp tihedale võttepäevale. Ma käisin täna kõigil kolmel väljasõidul kaamera taga asjatamas. Kord tuleb aeg, kui saan enda lugu ka tegema hakata, äkki saan ikka midagi järgmiseks reedeks juba valmis. Montaaž võtab ju ka ikka kaua aega.

Ja eile… Käisin esimest korda elus Indigolaste kontserdil. See oli lihtsalt ko-hu-tav. Kohutavalt hea. Tomiga kolmapäeval rääkides prognoosis ta maksimum kaks ja pool tundi, lõpptulemus oli siiski kolm tundi ja 15 minutit kestev õhtu. Tunne oli umbes selline, nagu suve lõpul “Once’i” vaadates. Hästi-hästi ilus. Otsin oma plaadi üles ja leian viisi, kuidas omaarvuti  kettaseade tööle saada.

—
Kertu, are you up for tonight?

Vaata, kui põnev!

Puutetundlik või häälkäsklustega juhitav TomTom Go 720 on vaieldamatult kõige targem seni saadavate hulgas. Selle sisemälus on tuhandeid huvipunkte…

TomTom One XL-i saate kinnitada oma auto tuuleklaasile ning nautida seejärel turvalist sõitu ka kodustel teedel…

Vihma, külma ning kuuma ja vibratsiooni taluva TomTom Rider-i võite võtta mootoratta või jalgratta lenksule ning nautida seejärel turvalist sõitu…

Eilsest veel nii palju, et oli see algus, kuidas oli, aga lõpuks oli ikkagi tšill. Kadriga on täiesti fun hängida ja pahandust teha. Pluss ma sain kinnitust, et mu massöörinäpud pole veel rooste läinud.

Hiljem siis Illegaard ja Zavood ja kutse laupäevaks ja rumm koolaga ja naljakalt naeru kihistavad noormehed ja kadunud mantlid ja palju asju veel. Alla kolme tunni und, aga ma ei hooli praegu. Enne tööd kavatsen nagunii veidi puhata.

—
Aga täna siis ERM ja Genklubi – Indigolaste viimane järgmise poole aasta jooksul.

Oo, ninasarvik!

Käisin siis eile läbimängu vaatamas. Tänaseks esikaks tuleb veel asju kohandada, aga muidu on üsna päris-teatri moodi. Umbkaudu kahe tunni jagu üht väikelinna lugu, kus asjad võtavad ikka päris absurdse pöörde.

Ma ei oska praegu veel seisukohta võtta ega midagi täpsemalt öelda, pean esietendust ka vaatama, et aru saada, mis läbimängus impro ja mis puudu oli. Tulge ka. Ionesco/Kudu “Ninasarvik” Genialistide klubis kell 19. Raha tuleb maksta 50/75.-

- Kuivõrd tuttav te kaasaegse absurditeatriga tuttav olete? Kas te Ionesco näidendeid olete näinud?
- Ei, kahjuks mitte. Mul on sellest väga kahju.
- Üht mängitakse praegu, kasutage võimalust.

- Kallis, ma ju armastan sind nii väga!
- Sa kipud ennast kordama, musurullike!

—
Kaastunne kassi surma pärast, elasin väga kaasa

Läbi.

Kõik sai nüüd. Eks ta ole. Lennarti paljastus pani mu suunas palju päid pöörama. Natuke kõditas uhkust ka. Ja kuidagi eriti hea oli täna vaadata, mis noored tehasetöötajad tegid. Palju improt sattus sisse. Ma loodan, et neil oli sama hea kui mul.

Pärast väike tort-šampa/siider-ja-muu. Lennarti kõne jäi lühikeseks. Eriti mulle, kes ma olen harjunud Margus Kasterpalu pikkade heietustega. Vist ei olnudki väga kõnet. Rohkem nagu aitäh, vot, saate veel ja nüüd marss maja korda. Armas.

Teisipäevast saab “Ninasarvikut” ka Genklubis vaadata. Ma täna proovi ei jõudnud, homme… Ma ei tea. Esinemine ju sootuks teises linna otsas ja üldse. Töö ju ka. Kuhu ma tegelikult üldse ei taha minna. Praeguse seisuga vähemalt. Ära tahaks lihtsalt.

Liiga palju asju on. Mis on mõnes mõttes hea, sest hoiab mind tegevuses. Töö(de)le ja koolile lisaks esmaspäeval esinemine, teisipäeval esikas, kolmapäeval ristimine, neljapäeval äkki kursaga mingi istumine, reedel filmimine ja Kertuga veiniõhtu, laupäeval teatrifestivali žüriitöö…

Täna oli ja on sees halb. Füüsiliselt ja hingeliselt. Isa helistas enne teatrit ja kõne lõpuks ütles nagu muuseas, et Tallinnas on Vilma surnud. Esimese asjana lõi silme eest mustaks – mu Voka-vanaema nimi on Vilma. See oli aga mu vanatädi hoopis.

Palju asju tuli meelde sellest ajast, kui ma väike olin. Hästi valus oli. Aga Tartus ei ole praegu mitte kedagi, kellele seda kurta. Kelle õla najal natuke nutta ja kes kallistaks ja ütleks kas või selle mõttetu “kõik saab korda”. Mida iganes. Eks ta ole.

—
Ärge lööge maaslamajat.

Um…

Kuigi täna tegid Kertu ja Grete ja Anu ja Allan ja Markus ja Martin ja terve Leegitsev Sidrun (ja otse loomalikult Tom) ja nii edasi mul õhtu väga heaks, siis… *tsenseeritud Jaanuse ja Maria hingerahu huvides*

Ja nüüd on äratus kell 11 ja koosolek-sööming kell 12 ja pärast täispikk “Ninasarviku” läbimäng ja viimane “Eks ta ole” etendus…

—
See ei ole hea (esimene lõik) ja see on hea (teine lõik).