METSA!

Jube äge on hommikul vara ärgates avastada, et sa oled haige ja *äge serbohorvaadi sõim* ei saa Tallinnasse. Ja et vastik on haige olla ja et sa ei taha, aga *sõim läheb üle gallia keelele* ikka oled. Tyra Banks, ma ei või!

Ja nagu sellest veel vähe oleks, on Juku mulle siia Windows Live Messengeri installinud, ehk kõik mu endised seaded on metsas ja kõik kohad aknaid täis ja ma ei viitsi sellega tegeleda, sest närv on must. Fakaa!

—
*poriseb ja on maailma peale pahane*

Kohevarsti

Kahe nädala pärast võin juba rind kummis ees kasiinouksest sisse trügida. Seda juhul, kui ma tahan. Kui ei taha – mis on veidi tõenäolisem – siis ei pea. Aga hea on teada, et ma võin. Sama hea kui hirmutav ka. Mitte väga, aga natuke ikka.

21 on… Number. Lihtsalt üks number, mida väljendada sõnadega. Samasuguste sõnadega, milliseid Hamlet pildus. Mu raamat on praegu Bridesheadi käes, seega üritan lihtsalt seda stseeni meelde tuletada. Vast lihtsalt enese tarbeks.

Polonius: Mida te loete, prints?
Hamlet: Sõnu, sõnu, sõnu…

Annan siis Sulle ka võimaluse olla kord nagu Taani prints. Loe mu sõnu. Ja kui mind kuidagi moodi kalliks pead, tule astu 17.03 mu Tartu-residentsist läbi. Kunagi tahtsin stiilipidu teha, aga ei usu, et lähedasi sellega piinan. Lihtsalt tule.

16.03 saavad mind Tallinna inimesed ka näha. Nii et kui sa elad Tallinnas ega pea tarbekaks Tartu poole sõitma hakata, ja sa tahad, siis tule ja kallista mind. Õhtul naudin Hollywoodis elusat muusikat. Noortebändid ja väike üllatus ka.

—
Jah, õige päev on 13. Ei ole reede. Teisipäev hoopis.

Praegu ongi kohevarsti

“Kes keda jälitab, eks ole,” muigas Reigo ja pöördus naeratuse saatel teise stendi poole. “Konkurent, jah?” itsitas Merilyn korraks ning tõmbas kotist suurema plakati välja. Väike ülevaade ja filmikuulutus oli üleval. Kiire pilk selja taha, Reigo askeldas veel. PolePole üles. Korras. Kott kätte ning uksest välja. Paabelisse sisse pöörates nägi ta veel, kuidas Reigo peahoonest välja astus, pruunid rullid kaenlas, ning teisele poole edasi sammus.

Täna on põnev olnud. Marten ja Mart hullutasid Peetri loengus tagumist rida oma kirjakestega ning jõudsin esimest korda ühte oma teatriloengusse. Homme on teine kord. Sealt otse Tallinna bussi peale ning siis juba lugu ja KuMu ja võibolla Levikas ka. Ma arvan, et jään veidiks ajaks pealinna. Keegi tahab mind seal endale? Enne kui ma Pärnu poole kaon, see tähendab. Sest see koolinädal on lühike.

Nüüd ma peaks pakkima hakkama. Noodid kindlasti kaasa. Ja midagi veel… Aga ma olen lihtsalt vässu. Magada tahaks. Tuttu tahaks. Et siis… Ma nüüd ei teagi. EKMA on ka kuidagi mõtlik kõrva ääres. Kõik viitab sinna seina ja pehme aseme poole. Mmm… “Parim viis kiusatusest võitu saada on sellele järele anda.” – kas see ikka töötab? Uni on küll.

—
Kummikommid on naljakad ja Juku haige ja Emm võib vabalt dementne olla.

Kuulsus ja raha! Siit ma tulen!

From: Viktor39
Subject: hello dear

How are you today?

Sorry, i dont speak Estonian…i have to write to you in english.

I am vikky, a nice and kind man.I am of indian origin (brown man with brown eyes)

I am in ladies fashion clothes business, and travel very often to london, paris, denamrk and tallinn….

Do you like fashion clothes and to travel?

I will lIke to communicate with you and be some special friend.

Will you be intrested?

love,
vikky

You are GORGEOUS and BEAUTIFUL

—
Oojaa, ma kohe jooksen tormi, katsuge ainult mu kleidid minult võtta!

Otselülitus peahoonest

jaaaaanus says:
ma suren siia ära

jaaaaanus says:
mis mõttes nagu me peame nii palju asju tegema

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Otseses

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Ta ju magab

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Ta ise ei jõua

jaaaaanus says:
ma piinlen. ma tunnen, et surm on lähedal

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Ma tunnen su surma hingust oma kaelal

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Ma ei saa aru, mida ta tahab

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Kurat

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Kurat

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Kurat

jaaaaanus says:
mis sa spämmid

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Ma ei saa enam

jaaaaanus says:
ma tahan ära minna

jaaaaanus says:
ma tahan pausi

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Sul on palju vaba aega

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Tal ka

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
LIIGA palju

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Mis te Otiga räägite?

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:

jaaaaanus says:
et siin on jube olla

jaaaaanus says:
ja et me tahame pausi, et saaks põgeneda

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Oojaa

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Huvitav, kas ta teeb?

jaaaaanus says:
peaks küsima

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Võiks

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
“Vabandust, aga meil on elu ka, äkki võiks seda vahepeal natuke elada?”

jaaaaanus says:
eeeeeeeeeeeeeeeeeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Merilyn > down a rabbit hole |Tartu [meediakasutuse praktikum] says:
Masendav

jaaaaanus says:
appi

jaanus says:
õu mai gaad

jaaaaanus says:
aga mis teema sinu plooogiga

jaaaaanus says:
kas sa oled minust kirjutanud?

jaaaaanus says:
LÕPETUSEKS!!!

jaaaaanus says:
merilyn…

jaaaaanus says:
ma suren!

Oskar ruigab

Tegelikult rmuigab. Või mida iganes. Ma ei mäleta, kumba pidi see nüüd töötas. Umbes kahe ja poole tunni pärast jõllitab pool televiisorit omavast maailma rahvastikust silmad krõllis oma helesinist ekraani ja elab kaasa suurejoonelisele kuldmehikeste jagamise kaaalale. Edu neile. Meil telekat ei ole, Juku loeb raamatuid, mina kuulan EKMA “Kellameest” ja vässu on peal.

Ehk siis lähen tuttu. Homme on jälle see jama, et kaks praktikumi samal ajal. Ühte ei jõua jällegi. Nukker. Sel nädalal tahaks ikkagi teatriloengutesse ka jõudma hakata, aga mis teha, kui põhiaine asjad ka kohustuslikud on. Ja kõik need juhtuvad samal ajal olema kui muud asjad. Ei ole tore, aga ma ei saa sinna midagi parata ka. Knock-knock, shit happens (shit a la Jehoovatunnistajad).

Peaks ka oma aega paremini sisustama ja lugema, nagu Juku. Ta töötab jutti kolmandat mu raamatut läbi. Pagan, peab kodust ikka midagi paremat ja rohkemat tooma, kui siin praegu on. Ja uusi raamatuid oleks vaja. Ja vanu häid, mida ma veel lugenud pole. Ma hakkan nüüd teie käest raamatuid laenama, ma loodan. Ükskord pean ma ju uuesti lugema hakkama. Ei viitsi nolife’ida kogu aeg.

—
Metsa, mina lähen magama!

Oopiumiingel

Siin nendel treppidel lõppebki maailm
Oopiumi punaste lillede eest
Siis kui nägin sind siin esimest korda
Tuli trepikoja pimedus su seest

Siin sellel avenüül tuul kutsub kaasa
Varjusid majade all
Varajane sügis tuleb külmalt see aasta
Talveööde pimedus on silmade sees sul

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

Siin nendel treppidel lõppebki maailm
Oopiumi punaste lillede eest
Siis kui nägin sind siin esimest korda
Tuli trepikoja pimedus su seest

Siin sellel avenüül tuul kutsub kaasa
Varjusid majade all
Varajane sügis tuleb külmalt see aasta ja
Talveööde pimedus on silmade sees sul

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstlanõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

—
Ultramelanhool. Väga hea. Eriti bass.

*haigutus*

Madisepäev oli veider. Ma pole ammu nii palju maganud. Pärast Noortebändi sain rahulikult üle 8 tunni pehmes ja soojas Viljandi voodis und näha, bussis puhkasin lihtsalt silmi ja kodus tukkusin ka vahepeal. Kuni telefon ühel hetkel enne südaööd helises ja Karl ütles: “Hei, beib!”

Ega siis midagi, soojemad vatid selga ja õue mängima. Hulkusime Karli ja Lauraga linna peal, sünnipäeva tähistamine jätkus kenasti. Käisime joomas ja söömas ja inimesi vaatlemas ja andsime Madisele jälle vatti. Kusjuures, ma arvan, et seda telefonimängu oleme temaga juba liiga palju mänginud. Sest kriibitud tagakorpus ja lahtine tükk antenni küljes ei saa ju head tähendada.

Zavoodis oli liiga palju võõraid. Eks ma ole sealt mitu nädalat ka eemal olnud, nii et võibolla on need seal viimasel ajal kogu aeg olnud. Ega ma ju ei tea. Veider oli kuidagi. Ja vähevõitu inimesi ka laupäeva kohta. Kas tõepoolest arutasid kõik kodus/sõprade juures pingviinide paraadiga seonduvat? Vähemalt oli muusika enam-vähem see, mis tavaliselt ja lahkumislugu Krooksu poole oli ka hea. The Divinyls ju ikkagi

Ja nüüd magasin ka kaua, sest unelesin kodus hommikul kaheksani ja tegin täiesti mõttetuid asju. Okei, kellaaeg ja magatud tunnid on kaks eri asja, sest viis tundi und vahepealse ärkamise ja uuesti magamise otsusega pole just palju. Aga ikkagi. Lõplik ärkamine oli päris hea. Selline armas. Nüüd mõtlesin, et võiks korralikult koolis käima hakata ja uurin, mis loengud on ja mis mitte.

—
Ja näljane olen ma ka. Amps!

Keelekandja vol 2

Eilselt Noortebänd 2007 Viljandi eelvoorust said ennustustele vastavalt edasi Nikns Suns ja Bedwetters. Bliu one ägedatele meestele. Ma ei tea, mis Joshiga vahepeal juhtunud on, aga see meeldib mulle. Viimasest korrast, kui neid nägin, on meeletu areng toimunud. Ainult rõõm! Kunagi saavad pildid ka üles. Siia. Praegu veel mitte.

—
Ja nüüd Tartusse tagasi.

Tunnetest

Me kõik tunneme. Inimesi ja asju. Tundeid. Mõned rohkem, mõned vähem. Mõnel päeval rohkem, mõnel vähem. Tänase ja eilse päeva jooksul olen ma tundnud palju. Igasuguseid asju. Võibolla mitte märkimisväärselt, aga siiski. Tavaliselt ma seda siia internetipäevikusse kirja ei pane. Tundub, et hetkel küll. Aga ma räägin ainult ühest tundest ja see on hirm.

Ma võin enda üle uhke olla, sest ületasin ennast. Mul on “kerge” foobia, mille saab ka liiga elava kujutlusvõime arvele panna. Aga seni polnud ma julgenud vee peal kõndida. Ma räägin hetkel jõest, jäätunud merel ja tiikidel olen käinud küll ja veel, lompidest rääkimata. Aga eile kõndisin ma teel bussijaama üle Emojõe. Kartsin, aga olin sellest üle. Ja ma olen uhke.

Kui mu isa helistas ja teatas, et mu vanaema on haiglas, siis ma kartsin palju rohkem. See, kuidas ta oli vanaema voodi kõrvalt maast lebamas leidnud kui lõpuks majja sisse oli saanud. Kuidas ta kinnitas, et nüüd on kõik parem ja siis rääkis, mis olnud oli. Karm. Seda kallistust oli mul vaja. Ja nüüd ma muretsen. See kõik kõlas täpselt nagu siis, kui vanaisa haiglasse läks. Elusana ta sealt välja ei saanud. Ma ei taha vanaemast ilma jääda. Lihtsalt ei taha.

—
Ma ei taha, et kallid mu ümbert kaoks. Ära sina kao.